Majanduse ja investeeringute allutamine ideoloogiale on kaasa toonud kõrge „roheinflatsiooni“

Ameerika Ühendriikides on võtnud tarbijakaitsjad, majandusteadlased ja teised eksperdid arutluse alla küsimuse, mil viisil on investeeringud keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimisse (ESG) aidanud kaasa mitme aastakümne kõrgeima inflatsiooni tekkimisele Ameerikas.

„ESG-st tingitud inflatsioon surub tööl käivatele Ameerika tarbijatele peale kõrgemaid hindu ja sunnib maksumaksjaid maksma progressiivse agenda eest, mida veavad suurushullustuse käes vaevlevad tegelased nagu BlackRocki tegevjuht Larry Fink,“ ütles tarbijakaitsega tegeleva MTÜ Consumers’ Research tegevdirektor Will Hild Breitbart Newsile. „Kuna tarneahelad on endiselt häiritud ja liberaalsete poliitiliste eesmärkide tähtsustamine toob kaasa kõrgemad hinnad toidupoes ja tanklates, on selge, et ESG on väga oluline teema.“

ESG investeerimine on vahend, millega vasakpoolsed Wall Streeti ettevõtted survestavad korporatsioone võtma omaks vasakliberaalseid sotsiaalseid ja poliitilisi seisukohti, näiteks loobuma nafta ja gaasi tootmisest või pöörama suuremat tähelepanu ettevõtete „mitmekesisusele“. Praeguse majanduslanguse tingimustes on paljud ettevõtted aga teatanud, et loobuvad ESG-st. KPMG poolt läbiviidud uuring näitab, et oktoobris plaanis 59% tegevjuhtidest järgneva kuue kuu jooksul kas peatada või vaadata ESG plaanid uuesti ümber.

Hoover Institutioni teadur David Henderson ja Reason Foundationi poliitikaanalüütik Marc Joffe kirjeldasid Wall Street Journalis, kuidas ESG on aidanud kaasa inflatsioonile. „ESG investeeringud ja sellega seotud juhtimistavad suurendavad tavaliselt tootmiskulusid ja piiravad tootmisvõimsust. Kui ettevõte suunab ressursid nn mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse ja kaasamise programmi, seda koos sellega kaasneva inimressursi ja bürokraatiaga, jääb talle tooteuuringute ja -arenduse läbiviimiseks vähem ressursse. Toodang kannatab ka juhul, kui ettevõte, mille põhipädevus on nafta- ja gaasitootmine, otsustab liikuda tuule- ja päikeseenergia tootmises poole, hoolimata sellest, et tal napib teadmisi selles valdkonnas. Investeerimisraamistik, mis vähendab tootmist sotsiaalsete eesmärkide täitmise nimel, suunab raha eemale tõhusalt tootmiselt.”

Seega, kui piisavalt paljud ettevõtted keskenduvad ESG prioriteetidele, riskitakse üha suurema inflatsiooni, aeglasema kasvu ja stagflatsiooniga. Hendersoni ja Joffe sõnul ei piisa USA majanduse madala inflatsiooni ja jätkusuutliku kasvu taastamiseks ainult liigse likviidsuse piiramisest, vaid tuleb peatada ka ettevõtete tootlikust kahjustavate ideede nagu ESG rakendamine.

Principal Global peatstrateeg Seema Shah on nimetanud ESG-d roheflatsiooniks (ingl k: greenflation). Tema sõnul tõi nullheitme poliitika endaga kaasa ahelreaktsiooni, mille tulemusel tõusid energiahinnad ja seejärel omakorda tarbijakulud. Independent Women’s Forumi vanemteadur Gabriella Hoffman aga kirjutab: „Poliitika mängimise asemel peaks korporatsioonid naasma oma algse missiooni juurde luua väärtust äris. Juhul kui nad tõeliselt sooviksid taltsutada inflatsiooni ega lükkaks kulusid tarbija õlule, peaksid nad otsekohe ümber hindama nn sidusrühmade kapitalismi ja muutma kurssi.“

Breitbart Newsi majandustoimetaja John Carney rõhutab omakorda, et Venemaa sõda Ukrainas on toonud esile vajaduse omamaiste fossiilkütuste tootmise järele. „2022 oli aasta, mil ameeriklased hakkasid tõsiselt vastu rahanduse ja vasakpoolse poliitika toksilisele kombinatsioonile,“ leiab Carney, kuid lisab, et see võitlus ei ole veel kaugeltki läbi.

Allikas: Breitbart News