28.01.2023
Meteoroloogiline õhupall.
Vahetult enne eelmise aasta lõppu tunnistas USA startup ettevõte Make Sunset, et paiskas 2022. aasta aprillis Mehhiko osariigis Baja Californias stratosfääri nn meteoroogilisi õhupalle, mis sisaldasid vääveldioksiidi.
Ettevõtte tegevjuht Luke Isemani arvates ei teinud nad midagi halvasti. „Oleks moraalselt vale seda mitte teha,“ pareeris ta kriitikat, lisades et inimtekkelise kliimamuutuse tõttu tulebki niimoodi tegutseda, võimalikult kiiresti ja turvaliselt. Kriitikud, teiste seas ka geoinsenerid, on leidnud, et Make Sunseti tegevus on ohtlik, mitte ainult põhjusel, et tegemist on väga lapsekingades valdkonnaga, vaid ka seetõttu, et tagajärjed võivad olla oodatust väga erinevad. „Teadus ei ole veel nii kaugel, et me saaksime geotehnoloogilist päikeseenergiat kas tagasi lükata või heaks kiita, rääkimata selle rakendamisest,“ ütles Carnegie Climate Governance Initiative tegevdirektor Janos Pasztor. „Selle praegune rakendamine on väga halb mõte.“
Teadlased leiavad ühtlasi, et ette teatamata ja kontrollimatu kemikaalide paiskamine atmosfääri võib anda tagasilöögi teaduse arengule, pidurdades rahastust ja tuues kaasa üleskutseid piirata sedalaadi teadusuuringuid.
Geotehnika on pälvinud viimastel aastatel üha suuremat tähelepanu ühe võimaliku „lahendusena“ nn kliimakriisis. Möödunud aastal tuli Maailma Majandusfoorum välja videoga, milles väidetakse, et maale jõudvat päikesekiirgust on võimalik piirata muuhulgas ka aerosoolide paiskamisega ülemistesse atmosfäärikihtidesse. Vastavat tehnoloogiat on arendatud juba üle kümne aasta ja mitmed valitsused ja organisatsioonid, sh USA kongress, Ühendkuningriigi parlament ja Royal Society on avaldanud huvi väikesemahuliste katsete ja uurimuste vastu. Samas märgitakse USA riikliku teadus-, tehnika- ja meditsiiniakadeemia 2015. aastal avaldatud kaheosalises uuringus, et sedalaadi tehnoloogiate laiaulatusliku kasutuselevõtu mõjud pole veel teada ja et võimalikke riske ja kõrvalmõjusid tuleb veel edasi uurida. Uuringus öeldakse, et uusi tehnoloogiaid ei tohiks kasutada kliimat laialdaselt muutvas mahus enne, kui on toimunud põhjalik riskide hindamine.
Make Sunseti tegevjuht Luke Isemani sõnul olid esimesed pihustamised kõigest katsetused, et näha, kas tehnoloogia toimib. Samas plaanib ettevõte juba uusi katseid. „Mida ma tahan teha, on tekitada nii palju jahenemist nii kiiresti ja nii vastutustundlikult, kui ma suudan,” ütles Iseman. Tal on plaanis viia sisse ka n-ö jahutuskrediidi süsteem, kus inimestel ja ettevõtetel on võimalik osta vääveldioksiidi osakesi. Üks gramm vääveldioksiidi osakesi maksaks 10 dollarit ja väidetavalt neutraliseerib selline kogus vääveldioksiidi aasta jooksul ühe tonni süsinikdioksiidi.
Ent lisaks kõigele muule kerkib selliste katsetuste puhul üles ka küsimus – kelle loal neid tehakse? Sest taas on tegemist avalikkuse nimel tehtud otsustega, kuid ilma avalikkuse teadmata ja nõusolekuta. Kui geoinseneridel lastakse segamatult tegutseda, võivad küll katsetuste vahetud tagajärjed tunduda esialgu vähem tõsised, kui oli vabaduste piiramine koroonapandeemia ajal, ent potentsiaalne oht meie elule ja elatusallikatele on tegelikult palju hullem.
Samuti tekib küsimus, kas õiguslikud piirangud üldse suudavad takistada rohepöörajaid, et nad ei imiteeriks Make Sunseti tegevust, arvestades et tegemist on küllaltki lihtsalt järele tehtava tehnoloogiaga. Organisatsioonide nagu Extinction Rebellion ja Just Stop Oil hüsteerilisi reaktsioone oleme näinud juba piisavalt. Äärmuslikud roheaktivistid jälgivad selliseid tegevusi suure innuga.
Kliimamuutuste agenda süvenemisel ja inimeste ärevuse suurenemisel – või selle kunstlikul suurendamisel –, väheneb ka igasuguse nõusoleku eeldamisega seotud vastutus. Tegemist ei ole juhusega. Raamistades neid küsimusi vältimatute isiklike otsustena, ei oma laiema kogukonna huvidega arvestamine enam tähtsust. Kliimamuutuste agendat kasutatakse Lääne suunalise massilise sisserände õigustamiseks, ja tegemist on rändega, mis muudab Lääne ühiskondi tundmatuseni.
Maailma Majandusfoorumiga seotud autor Gaia Vince kirjutab oma hiljutises raamatus „Nomad Century“, et põhimõtteliselt peaks kogu kolmanda maailma elanikkond asuma ümber Läände, kuna nn kliimamuutused muudavad suured alad elamiskõlbmatuks. Vince’i planeeritud ja sihilik migratsioon on inimkonna ajaloos midagi enneolematud, mis eeldaks megalinnade ehitamist põhjapoolkerale, globaalse taimepõhise nn jätkusuutliku toitumise omaksvõtmist ja seniste identiteedivormide ja poliitiliste arusaamade kaotamist.
Isegi kui Vince’i plaan täies mahus ei teostu on selge, et kliimamuutusi kasutatakse vahendina sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste läbisurumiseks Läänes. Nn kliimamigratsiooniga seotud pretsedendid on rahvusvahelises õiguses juba loodud ja poliitilisel areenil on Lääs juba võtnud omaks „moraalse vastutuse“ nn kliimamuutuste põhjustamise eest.
Jälgides, kui kiiresti toimuvad muutused ja millise otsusekindlusega kujundatakse ümber meie maailma ilma igasuguse avaliku nõusolekuta, tuleb mõista, et tagasiulatuval tegevusel ei ole suurt mõtet. Tegutseda tuleb kohe ja praegu.
Allikas: The National Pulse