31.01.2023
Foto: Postimees
Vahel loed meie nimekas eesti meedias asju, mis kinnitavad, et pikaaegne massiivne rahvusriigi ja eestlaste tümitamine sallivuslaste poolt kannab oma multikultilist vilja. See on päris omapärane vili, midagi ploomi, prussaka ja peedi hübriidi taolist, mida soovitakse kinnistada ka juriidiliselt.
Kaks viimase aja ilmselget tendentsi: keelata eesti seaduslik kirjandussõna „neeger“ – ja lubada nimetada kõiki eestlasi sõnadega „valge rassist“, „fašist“ jne.
Postimees avaldas täna loo PwC Legal vandeadvokaadi Erki Felsi sulest „Ta pole kurjategija, kes mind fašistiks sõimab – vabas riigis sõnu ei kriminaliseerita“.
Aga keegi polegi ei Stalnuhhinit ega Losi kriminaalvastutusele kutsunud – mõlemad said nautida oma kurikuulsuse tipphetke ja Stalnuhhin kandideerib veel ka Riigikogusse, nimetades oma soolovalimissaates vene Postimehes eestlasi veel ka „SS diviisi järglasteks“.
Mis siis vaevab organisatsiooni PwC Legal (see pole liim, sest liim on hoopis PVC) advokaati? Kas ma võiksin siinsamas nimetada teda kuidagi, kuidas peaksin tegelikult õigeks? Keda te lolliks peate, vereimejad? Kui paljudel headel eesti inimestel on advokaatide poolt välja pressitud raha kasvõi selle eest, et nad nimetasid nende arvates õigete vabade sõnadega näiteks tädit, kes kutsus põnne lasteaias lauluga nokut näitama? Või Tarandit, kes jauras ja provotseeris koosolekul, kuhu teda pole keegi esinema kutsunud?
„Vandeadvokaat Diana Minumets kirjutas Postimehes, et eesti keele rääkimise pärast kellegi fašistiks sõimamine tuleks kriminaliseerida. Tema arvamus oli omakorda ajendatud Narva linnapea Katri Raigi kommentaarist, et Narvas mõnikord kõlavad süüdistused, nagu „eestikeelsele õppele üleminek on genotsiid“ ja „eesti keelt kõnelev inimene on fašist. Meie kõigi õnneks on Eesti vabariik. Keelud, käsud ja karistused piiravad vabadust. Vihakõne ja laetud sõnade kriminaliseerimine peaks panema vaba riigi kodanikke küsima: kas sõna on vaba, ja kui mitte, siis miks mitte?“ kirjutab PwC advokaat.
Jah, karistusseadustik põhinebki keeldudel, käskudel ja karistustel, mis tõesti piiravad vabadust: nimelt vabadust tappa, sandistada, paljaks varastada, vägistada, laimata ja alandada teisi inimesi. Miks see ärritab advokaati? Kes on siis tema kliendid, kui ta nii mõtleb?
Paistab, et tema firma kardab süüdistusi fašismis ja distantseerub oma nimes „fašistide keelest“, kuna PwC (nagu ka WC) ja Legal, mida see iganes tähendab, pole ju eesti sõnad.
Mina isiklikult arvan, et sõnavabadusega ei saa õigustada rassismi ja rašismi (et emakeelt räägivad eestlased on kohe fašistid). Tegemist on agressiivse ja antud puhul veel ka rahvuspõhise solvanguga, mis peakski olema karistatav.
Ja siin üks praktilist laadi selgitus noorele juristile: see, kes sõimab teda kui eestlast fašistiks, teeks seda veel suurema innuga siis, kui siia peaksid tulema Wagnerid, Kadõrovid ja muud terroristid. Praegu tegelevad nad Ukraina „denatsifitseerimisega“, ka kohaliku elanikkonna putinistliku osa abil. Piisab sellest, et inimesele osutatakse kui „fašistile“, ja ta lastakse maha, nagu kärnane koer. Räägitakse, et veab nendel, keda lastakse maha kohapeal.
Aga kui advokaat Fels on nõus sellega, et teda nimetataks igasuguste õõvastavate sõnadega, siis see on tema õigus. Istugu kasvõi peegli ette ja sõimaku ennast oimetuks. Ja jätku eestlased ning rahumeelsed venelased rahule.
https://www.youtube.com/watch?v=LGMAtc97Woc
Ivan Makarov