Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Liberaalne Euroopa ajab teadlikku rahvastiku väljavahetamise poliitikat, mistõttu uus rändelaine kogub jõudu

-
01.02.2023
Ja nii nad tulevad…
© Scanpix

2022. aastal jõudis Euroopasse 330 000 illegaalset migranti. Sellised on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex andmed – tegemist on suurima sisserändajate arvuga 2015.-2016. aasta migratsioonikriisist saadik. Siia hulka ei ole arvestatud 13 miljonit Ukraina sõjapõgenikku.

Tegemist on juba teise järjestikkuse aastaga, mil Euroopasse saabuvate migrantide hulk on järsult suurenenud. Enamik neist siseneb Euroopa Liitu Lääne-Balkani riikide kaudu. Ligi 50% on pärit Süüriast, Afganistanist ja Tuneesiast. Sarnaselt 2015-2016 kriisiga on ka nüüd suur osa saabujatest noored mehed, vaid vähem kui 10% moodustasid naised, ka alaealisi oli vähem kui 10%. 37% sisserändajatest plaanis liikuda EList edasi Ühendkuningriiki, kuid kõigil see siiski ei õnnestunud.

2015. aasta kriisi vallandas Saksamaa kantsler Angela Merkeli avatud uste poliitika. Ta keeldus migrantide sissevoolu piiramast, mille tagajärjel süvenes kogu Euroopas sotsiaalne ja majanduslik kriis ning poliitiline lõhe. Nn populismi tõus Euroopas, aga ka Brexit, olid suuresti selle kriisi tagajärg.

Frontexi andmetest nähtub ka selge muster rändeteede osas. Lääne-Aafrika ja Vahemere lääneosa rändeteed on muutunud vähem populaarseks, rohkem eelistatakse Kesk- ja Ida-Euroopa kaudu sisenemist, eriti aga Lääne-Balkani riikide nagu Serbia ja Bosnia ja Hertsegoviina kaudu sisenemist. Rändetee Itaalia ja selle saarte kaudu on samuti endiselt populaarne ja selle võimaluse valis 2021. aastal 51% sisserändajatest.

Võib üsna julgelt väita, et Frontexi esitatud arvud on kõvasti alahinnatud ja tegelik sisenejate hulk on palju suurem. Ungari valitsus näiteks teatas, et 2022. aastal takistati Ungari piiridel enam kui 250 000 migrandi illegaalne piiriületus, mis on 2021. aastaga võrreldes enam kui poole rohkem. Rände olukorrast annab täpsema ülevaate pigem esitatud varjupaigataotluste arv. Möödunud aasta jaanuari ja oktoobri vahel esitati ELile ligi 800 000 varjupaigataotlust. 2021. aastaga võrreldes on see 54% tõus. Enamik asüülitaotlejaid oli Süüriast, Afganistanist ja Türgist.

Jutt pandeemiajärgsest nn uuest normaalsusest näib Euroopa kontekstis üsna kohatu, sest 2015. aasta sündmuste kordumine on enam kui reaalne. Ometigi ei tegele probleemiga õieti keegi, lihtsalt eeldatakse, et ränne suureneb lähiaastatel veelgi. Ehkki rännet soosivad poliitilised jõud on end viimastel aastatel, pärast Donald Trumpi lahkumist Valgest Majast, tundnud veidi kindlamalt, toob massiline migratsioon päris kindlasti kaasa uue populistlike parteide tõusu. Küsimus on nüüd selles, kas see tõus osutub seekord edukaks või on Euroopa tundmatuseni muutumise takistamine juba muutunud võimatuks.

Euroopa riikide valitsused tegelevad suure õhinaga elanikkonna väljavahetamisega. Hiljuti teatas Suurbritannia valitsus, et hakkab tegelema vananeva maaelanikkonna n-ö täiendamisega, s.t migrantide paigutamisega maapiirkondadesse. Netomigratsioon Suurbritanniasse oli möödunud aastal rekordsuur, riiki sisenes 504 000 illegaali, mis on ligi kümme korda rohkem kui aastal 1997, mil võimule tuli Tony Blairi liberaalne leiboristide valitsus. Sarnased maapiirkondade „täiendamise“ programmid on loomisel ka Saksamaal ja Hispaanias.

Lisaks on veel nn kliimaränne, mis ähvardab muuta olukorra veelgi hullemaks. Üha reaalsemaks muutuvate prognooside kohasel kavatsevad miljardid inimesed järgnevate kümnendite jooksul lahkuda oma kodust, kuna väidetavalt muutuvad suured piirkonnad kolmandates maades elamiskõlbmatuks. Ja loomulikult suundutakse sealt Läände.

Nn suure lähtestamine propageerija Gaia Vince kirjutab oma hiljuti ilmunud raamatus „Nomad Century“, et kliimamuutustega kaasneva vältimatu katastroofi tõttu tuleb julgustada miljardeid inimesi oma kodust lahkuma – sest nad ju oleks selleks sunnitud nagunii. Lahkuda tuleks kohe praegu, see aitavat vältida asjatuid kannatusi, leiab Vince. Et niisugune ränne saaks toimuda, peavad inimesed muutma täielikult oma seniseid eluviise, toitumisharjumusi, tööharjumusi. Loomulikult eeldab selline plaan rahvusliku identiteedi ja rahvusriigi kontseptsiooni kaotamist. Teisisõnu, tegemist ongi suure lähtestamisega.

Ka viimatisel Maailma Majandusfoorumil arutleti selle teema üle päris avalikult ja Al Gore leidis rahuolevalt, et miljardid kliimamigrandid toovad kaasa Lääne riikide iseseisva valitsemisvõime kadumise. Pretsedendid on juba olemas. Näiteks muudetakse nn kliimaränne ÜRO Inimõiguste Komitee otsuse kohaselt pagulasstaatuse saamise aluseks. Ja pole vist põhjust kahelda, nagu ei haaraks Lääne liberaalsed valitsused kahe käega kinni võimalusest vedada sisse piiramatul hulgal migrante.

Allikas: The National Pulse