01.02.2023
Mart Helme
Kas teate, kui pikk on vahemaa Linnahalli kai juurest Stenbocki majani? Oleneb, kust täpselt mõõta, aga igatahes alla kilomeetri, nii 800-900 meetrit.
Miks see oluline on? Aga selle pärast, et hästi kavandatud operatsiooni korral võtaks Linnahalli juures takistusteta maabunud vene dessantväelastel umbes kümme minutit, et Toompeale jõuda, Stenbocki maja valvavad paar politseiniku kahjutuks teha ning valitsus kas vahistada või likvideerida. Ühtlasi likvideerida ka riigikantselei töötajaskond, kuna just riigisekretär ja riigikantselei on need, kes mistahes kriisi korral valitsust juhtimisel abistama peavad.
Kujutame nüüd korraks ette, et dessantnikute operatsioonile vahetult eelnevalt või sellega unisoonis on toimunud ulatuslik küberrünnak, mis halvab vähemalt osaliselt meie e-riigi ning rivist on välja viidud ka meie elektrijaamad ja -võrk. Paratamatult puhkevas kaoses võtavad rohelised mehikesed sisuliselt vastupanu kohtamata üle Narva, Tallinnas blokeerivad Kaja Kallase poolt Ukraina sõjapõgenike sildi all Venemaalt lahkesti Eestis vastu võetud GRU diversantide juhtimisel kohaliku viienda kolonni relvastatud jõugud aga kõik Toompeale viivad ja sealt lahkumise teed, vahistades või tappes ka Toompea lossi tõttavad või sealt lahkud püüdvad riigikogu saadikud.
Eestis tervikuna hakkavad needsamad diversandid eelnevalt koostatud plaanide kohaselt süstemaatiliselt hävitama mobiilimaste, kütusejaamasid ja sildu ning blokeerima (aga miks mitte ka tulistama) päästekomandosid, politseijaoskondi ja kiirabijaamu.
Loomulikult ei jää tähelepanu alt kõrvale ka kaitseväe ja kaitseliidu objektid, halvamaks nende koordineeritud ja efektiivne tegevusse astumine korra taastamiseks.
2016. aastal, kui ma presidendivalimiste kampaania ajal julgesin väita, et Eestis tegutseb jahimeeste, laskeklubide jne sildi all umbes viis tuhat viiendaks kolonniks kvalifitseeruvat tegelast, sain ma nagu alati liberaalidelt hurjutada. Oma osa sellesse andis ka KAPO, kes teatas, et mingit viiendat kolonni Eestis ei ole. Lubage naerda.
Nüüd on Eestisse Ukraina sõjaga seoses saabunud aga enam kui sada tuhat inimest, suures osas läbi Venemaa. Mõningate väidete kohaselt on nende hulgas iga kümnes vastavas eas mees Vene eriteenistuste või sõjaväe teenistuses. Iseenesest mõistetavalt pole neid saadetud siia puhkusele, vaid täienduseks juba olemasolevale viiendale kolonnile ja selleks, et vajalikul hetkel kohalike koordineerimine ja juhtimine üle võtta.
Me oleme kirjeldatud hüpoteetiliste sündmuste suhtes absoluutselt ette valmistamata ja sel ajal kui meil siin mõni parketiohvitser räägib Peterburi blokeerimisest ja sõja viimisest Venemaa territooriumile, on meie oma valitsuse kukutamine ja praeguse riigikorra likvideerimine idanaabrile sõna otseses mõttes kiusatust pakkuv.
Meil pole Stenbocki majal ja Toompea lossil isegi kopteri maandumise platsi, et valitsust või riigikogu juhatust evakueerida. Ja isegi kui plats oleks, poleks meil selleks sobivat kopterit. Meie valitsuse poolt kavandatud kopteripargi uuendamisele ja täiendamisele tõmbas Kaja Kallas võimule saades aga koheselt kriipsu peale.
Äkki oleks praegu viimane aeg kõige osundatu peale mõelda ning tegutsema asuda? Ilma igasuguste analüüside, konsultatsioonide, hangete ja muu bürokraatiata. Eriti olukorras, kus Venemaaga käib juba vastastikune suursaadikute välja saatmine.
Sõda koputab uksele. Paljaste loosungitega nagu „ei iialgi enam üksi”, „me kuulume NATO-sse” ja „Eesti julgeolek on tagatud” päris sõjas enam välja ei mängi.
Mida kohe tegema peaks?
Esiteks, liitlastega on vaja sõlmida kokkulepped, et Eesti saab asemele relvastuse, mis me oleme Ukrainale andnud. Neid relvi on meil vaja kohe, aastatepikkusteks riigihangeteks enam aega ei ole. Siinkohal on oluline silmas pidada, et Eestis viibivad liitlaste üksused ja sõjamoon ei asenda meie enda valmisolekut.
Teiseks, õiguskaitseorganid peaavad tegema tõsise revisjoni, kui palju on meile viimase aasta jooksul saabunud kahtlase taustaga isikuid. Kõik, kelle puhul on kahtlus, et nad on siia tulnud (või saadetud) viiendat kolonni täiendama, tuleb riigist välja saata.
Kolmandaks, mittekodanike relvaload tuleb tühistada ning relvad ära korjata.
Lõpetuseks – praeguse valitsuse all ei ole Eesti julgeolek kindlates kätes. Kindlates kätes on ta alles siis, kui riigikaitset hakatakse üles ehitama ilma roosade prillideta.
Mart Helme
Riigikogu liige, suursaadik