01.02.2023
President Alar Karis.
Liberaalse Lääne poliitikas käibib nõukogulik suuresõnalisus, millel pole tegelikkusega suurt pistmist – nüüd teevad suuri, kuid tühje sõnu ka meie võimupoliitikud.
BNS vahendab: “President Alar Karis märkis kolmapäeval kohtumisel Türgi välisministriga, et Eesti ja Türgi mõistavad teineteise julgeolekumuresid.
“Eesti ja Türgi mõistavad NATO liitlastena teineteise julgeolekumuresid ning meie ühine eesmärk on Euroopa julgeolek,” ütles president Alar Karis Kadriorus kohtumisel Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga. “Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tugevdab Läänemere piirkonna julgeolekut ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut alliansi idatiival, mis on väga oluline meile ja kogu NATO sitkusele,” sõnas president Karis. Välisminister Çavuşoğlu rääkis Türgi seisukohtadest alliansi laienemisprotsessile.”
Ukraina osas ei saa öelda, et Türgi seisukohad oleks sarnased Euroopa omadega – Ankara on sõja algusest saati olnud heal juhul neutraalne, kuid erinevalt EL-ist kohe kindlasti mitte Ukraina poolt. Võib öelda, et Türgi laveerib kahe sõdiva riigi vahel. Kui Eestit, kogu Baltikumi, Soomet ja Poolat ähvardab Venemaa agressiivsus, siis Türgit kohe kindlasti mitte.
“Eesti plaanib sajakonna kaitseväelasega suurendada sõjalist panust rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil Iraagis,” lisas Eesti riigipea kõneldes Türgi välisministriga terrorismiga seotud julgeolekuprobleemidest.
Siinkohal jooksevad Lääne ja Türgi seisukohad küll täiesti lahku. Türgi on ajalooliselt rõhunud kurdi vähemust ja teinud nende vastu sõjakäike nii Süüriasse kui Iraaki, samas on mitmed kurdi sõjalised organisatsioonid olnud lääneriikide liitlased sõjas Islamiriigi vastu. Eesti ei saa kohe kuidagi “mõista” Türgi “julgeolekumuresid”, mis seisnevad kurdi vähemuse represseerimises ja selle peale tekkinud vastupanuvõitluse mahasurumises. Iraagis on eestlastel rohkem ühist kurdide võitluste kui Türgi omadega.
Ka Soome ja Rootsi NATO-sse pääsemiseks vajalikes sammudes, mida Türgi nõuab, ei saa Eesti olla Ankara poolel, sest Erdogani juhitud riik on autokraatne, seal surutakse maha nii kurde kui Güleni liikumist. Euroopa Liit on sisuliselt juba ammu Türgi kandidaatriikide nimistust välja praakinud, sest see riik ei vasta kuidagi demokraatia tingimustele. Türgi NATO-liikmelisuski on pärit karmidest stalinismiaegadest, mil Nõukogude Liidu vastasesse allianssi tõmmati kõik selle naaberriigid. Tänane Türgi ei vastaks ka NATO nõuetele, aga seda ei lähe keegi neile ütlema.
Vasakvalitsusega Rootsi laskis kord oma maa migrante täis ja nendega koos tulid sinna ka kõik lähteriikide probleemid, aga need on nüüd Rootsi probleemid ning kui gülenitürklased ja kurdid Malmös laiutavad, siis Türgi julgeolekut see küll ei ohusta, pigem siis juba Rootsi oma.
Türgi kasutab migrante relvana Euroopa Liidu vastu, pannes nad liikuma, kui on vaja survet avaldada – see küll liitlaste käitumise moodi välja ei näe. Aga ega Brüssel liitlaste ja oma liikmesmaadegagi paremini käitu.
Portaali Uued Uudised toimetus võib küll erinevalt Eesti presidendist öelda, et meie ei mõista ühtegi Türgi julgeolekumuret.