16.02.2023
Tallinn ehitab kõvasti, tööjõud tuuakse sisse endisest Nõukogude Liidust, riik aga saab kaela arvukalt sotsiaalseid probleeme.
Viimaste kuude andmed ütlevad, et Eestis on töötuna arvel pisut üle 6000 ukraina põgeniku (jaanuaris 6313), mis tähendab seda, et ettevõtjatel pole neile sobivat tööd pakkuda – ometigi räägivad viimased kogu aeg tööjõupuudusest.
Eesti on kaasa läinud Läänes juba oma perspektiivitust näidanud tööjõupoliitikaga, mis toetub massimigratsioonile. Kuna arenenud riikide rahvastik vananeb, siis lastakse vabaks sisseränne, et sealt töökäsi leida. Paraku tulevad töökäed alati vähemarenenud riikidest, mis tähendab vahet ka tööjõu kvaliteedis ehk tulijatest paljudel pole vajalikke teadmisi ja oskusi. Sageli ei soosi ka lähteriikide kultuuriruum (eriti moslemite puhul) kogu pere minekut tööturule, ülalpidajaks peab olema mees. Nii lastakse sisse üha enam ja enam migrante, lootuses vajalik kogus töötajaid nende seast ikkagi leida.
Liberaalses Läänes on üheks sagedaseks nõudeks perede taasühinemine ja koos töömeestega tulevad ka pereliikmed, kes tööle ei hakka või tööd ei leia. Koos vähemkvalifitseeritud lihttöölistega jäävad nad sotsiaalsüsteemi kaela, mis hakkab neelama sisserännanute ja kogu ühiskonna loodud väärtusi. Seega tuleb majandustegevust intensiivistada, mis tähendab uute töökäte vajadust, nendega aga lisandub taas mittetöötav sotsiaalne ballast. Sellesse surnud ringi on juba jõudnud Saksamaa, mis on riigi migrante täis lasknud, kuid töökäte puudus aina kasvab ja rahvastik vananeb, selle kompenseerimiseks aga lastakse üha uusi migrante sisse.
Kaja Kallase valitsus tegi samuti nii: võimule tulles leevendati välismaalaste seadust ja lasti Eesti täis venekeelseid kogu endisest Nõukogude Liidust. Paljuigatsetud ukrainlasi on nüüd massiga, kuid paljud neist on töötuna arvel, ettevõtjad aga räägivad endiselt tööjõupuudusest. Lastakse sisse järgmised sada tuhat, kes vajavad koole, lasteaedu, sotsiaaltoetusi, aga töökäsi jääb endiselt vajaka, kasvõi nende korterite, koolide ja lasteaedade ehitamiseks (eestlased aga on selle aja peale juba vähemuses). Ka Eesti on selles nõiaringis juba sees.
Eestis on viimase viie aastaga välja kujunenud odavtööjõusektor, sealhulgas ehituses ja teeninduses, mis on e-riigi puhul kummastav – ettevõtjad eelistavad TMKK-d (töömehe kaks kätt) kõrgtehnoloogilise arengu asemel. See aga tähendab tagasiliikumist arengus koos muu negatiivsega (palkade langus tänu pidevalt saabuvatele odavatele töökätele, kultuurikonfliktid jne).
Euroopas pole kunagi kellelgil tulnud pähe sellest nõiaringist väljuda ja sellesse sukelduvad üha uued riigid. Alguses käisid soomlased Rootsis tööl; põhjanaabrite arenedes hakkasid Soomes käima eestlased; nüüd tulevad Eestisse ukrainlased; kui Ukraina sõja võidab ja üleehitust alustab, tulevad sinna ilmselt keskasiaadid jne. Sellega koos toimub ka Euroopa rahvastiku väljavahetamine.
Uued Uudised