Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Kindlates kätes Eesti”: Estonian Cell peatab 44-miljonilise elektriarve tõttu tootmistegevuse

-
22.02.2023
Nii nad lubasid.
© UU

Reformierakonna poolt ammu enne Ukraina sõda lakke aetud elektrihinnad on Eesti majandust põhjalikult laostamas ja üha uued ettevõtted teatavad pankrotiohust. Erinevalt teistest Euroopa maadest ei toeta Kaja Kallase valitsus oma ettevõtlust.

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul on ettevõte oma töötajaid informeerinud vajadusest 22. veebruarist tehase töö peatada; seisak on tingitud eeskätt energiakandjate hinnatõusuga seotud kõrgest omahinnast, millega on rahvusvahelises konkurentsis keeruline toodangut müüa.

“Esialgu oleme kavatsenud tehase uuesti käivitada 6. märtsist,” ütles Lahe pressiteates. Estonian Cell on töö seisanud ka varem, esmakordselt kaheks nädalaks 2022. aasta lõpus.

Tehase raskused algasid ettevõtte teatel eelmise aasta augustis, mil elektri- ja gaasihinnad järsult kerkisid. “Ettevõtte maksis 2022. aastal energia eest kokku üle 44 miljoni euro. Kriisieelsetel aastatel oli energiakulu suurusjärgus 17 miljonit eurot. Aasta keskmisena moodustasid energiakulud 43 protsenti tootmiskuludest. Kuna ettevõte konkureerib energiapuiduga, siis kasvas oluliselt ka puidukulu. Ehkki hinnad on tasapisi langenud, ei ole konkurentsipilt muutunud,” selgitas Lahe.

Juhatuse liikme sõnul pole ettevõttel võimalik konkurentsis püsida, kuna Eesti ei toeta suurtööstust energiahindadega. “Isegi meist väiksema üldise toetusmääraga Rootsi eraldas 2022. aasta lõpus 214 miljonit eurot just energiaintensiivse tööstuse toetuseks. Teistest riikidest erinevate mängureeglitega ei ole meil võimalik võrdväärselt konkurentsis püsida,” ütles Lahe.

Tema väitel saab konkurentsivõimelise keskkonna tagamisele kaasa aidata ka muul moel kui toetuste jagamisega. “Näiteks oleks võimalik taastuvenergia tasud võtta kõikidelt tarbijatelt ära riigieelarvesse sarnaselt Soomega. Hiljuti läks sama teed Tšehhi Vabariik. See parandaks nii elanike toimetulekut kui oleks suureks abiks energiaintensiivsele tööstusele, millist on haavatava tarbijagrupina rõhutatud pea kõigis Euroopa liidu soovitusmeetmetes,” leiab Lahe.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Ettevõte toodab kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse Euroopa ja Aasia paberitehastele. Auditeerimata andmetel oli ettevõtte müügikäive üle 130 miljoni euro 2022. aastal. (BNS)