ETV saates “Valimisstuudio” arutasid Riigikokku kandideerivate erakondade peaministrikandidaadid majandusküsimuste, inimeste toimetuleku ja julgeoleku üle.
Saates väitlesid Lisaks EKRE esimehele Martin Helmele Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Lauri Hussar (Eesti 200) ja Lavly Perling (Parempoolsed).
Eesti eelmise aasta neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1 protsenti. 2022. aastal tervikuna oli SKP langus 1,3 protsenti.
Martin Helme hinnangul on praegune valitsus majandusküsimustes tegutsenud Euroopas kõige halvemini. “Kõigepealt lihtsalt keeldus reageerimast probleemidele, mis olid nähtavad ja tuvastatavad, mis olid enne seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda, inflatsioon ja elektri hinnatõus käivitus juba enne seda,” ütles Helme.
Majandust aitaks tema sõnul elektri hinna allapoole toomine. “Vaja on kütuse hinnad alla tuua, toidu hinnad alla tuua käibemaksualanduse kaudu,” lisas ta.
Toimetulekust rääkides tuletas Helme meelde, et valitsuses olles oli EKRE selgelt seda meelt, et inimestele ja tööturule tuleb kriisis appi minna. Uuesti valitsusse saades toetaks EKRE madalama palgaga inimesi ja ettevõtlust, sest see toob majanduskasvu ja palgakasvu, mis omakorda toob riigieelarvesse raha.
Helme nõustus, et rikkust ei saa toetustega suurendada, kuid kriisi ajal ei saa ka ettevõtteid pankrotti lasta ja inimestel riigist lahkuda lubada.
Väitlus julgeoleku valdkonnas algas vaidlusega Nursipalu harjutusvälja laiendamise üle.
Martin Helme sõnul tulnuks olukord lahendada teistmoodi. Tema hinnangul tegi valitsus juba Nursipalu laiendamise otsuse ära ning nüüd rullib kohalikest inimestest üle. “Lähteülesanne on olnud vale. Kui kaitsevägi ütleb, et meil peab olema nii lähedal tee ja väeuksustele nii lähedal see koht, siis inimeste arvelt ei saa selliseid piire panna. Kui me leiame parema koha, kuhu vaja tee ehitada, siis tuleb see tee ehitada. Kõigepealt tuleb panna lauale valikud, neli-viis valikut, kuhu on seda võimalik teha nii, et see inimesi häirib vähem. Neid kohti tuleb hakata praegu otsima, see protsess tuleb praegu täielikult seisma panna ja uued kohad otsida,” rääkis Helme.
Kõik peaministrikandidaadid olid arvamusel, et Eesti riigikaitse kulutused võiksid olla lähiaastatel kolm protsenti või enam sisemajanduse kogutoodangust.
Helme hinnangul võiks riigikaitse investeeringute jaoks võtta ka laenu, et vajalikud asjad kiiresti ära teha. Rahast rohkem on tema sõnul vaja rääkida võimekustest, mida selle raha eest osta tuleks. “Meil on vaja suurendada kahurväge, sõjaaja reservi, rahuaja kaitseväge, Kaitseliitu rohkem relvastada, vaja on sõjaväestatud piirivalvet,” loetles Helme
Hädasti on tema sõnul vaja arendada ka elanikkonnakaitset.