Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Euroopa suurima majanduslanguseni viis vastupidiselt naabritele Eesti valitsuse suutmatus oma ettevõtteid aidata

-
02.03.2023
Üks loeb raamatud, teine sorib telefonis – nii tšillivad ministrid Kristjan Järvan ja Kaja Kallas Riigikogu infotunnis selle asemel et ettevõtteid aidata

Nii peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) kui ka ettevõtlusminister Kristjan Järvan (Isamaa) on väljendanud üleolevat suhtumist meie ettevõtete suhtes, andes mõista, et kes neis kriisides ellu ei jää, peabki kaduma.

Nüüd on tulemus käes. Peale selle, et ridamisi nii suurettevõtteid kui ka veel rohkem väikeseid tegijaid pankrotti lähevad, tegevuse lõpetavad või majandamise pausile panevad, on igasuguseid spetsialiste ehmatanud ka äsjaavaldatud majanduslangus.

Pole üllatav, et Reformierakond on Eesti juhtinud oma „kindlates kätes“ taas Euroopa etteotsa, seda siis kõige suurema majanduslanguse näitaja poolest, kui erinevalt oma mitmest naabrist ei maksa Eesti riik praegusel keerulisel ajal ettevõtetele toetusi. Samas kui paljud riigid seda teevad ning erinevad mängureeglid Euroopas on löögi alla pannud Eesti ettevõtete konkurentsivõime, ütles ERR-ile kaubandus- ja tööstuskoja juht Mait Palts.

Paltsi sõnul saab ka ilma statistikaameti avaldatud mulluste majanduskasvu arvudeta öelda, et ettevõtlusele oli möödunud aasta majanduslikult keeruline. Murelikuks teeb viimane kvartal ja maksutulude langus, lisas ta.

Palts nõustus Eesti Panga hinnanguga, et Eesti ekspordivõime on löögi all, ning tõi välja, et peamiseks põhjuseks on erinevad mängureeglid Euroopas, kus paljud riigid maksavad praegu ettevõtetele erinevaid toetusi.

“Ettevõtjad räägivad riigi toest naaberriikides, mis on neile väga suurt muret valmistamas. Lääne- või põhjanaabrid on ettevõtjaid üsna palju toetanud ja konkurentsis püsimine on väga keeruine, et mitte öelda võimatu,” märkis ta.

Paltsi sõnul on ettevõtjad seisukohal, et laustoetusi ettevõtlusele Eestis jagada polegi võimalik, aga miskit oleks võinud eelmise aasta lõpus, kui olukord oli kõige keerulisem, siiski midagi teha.

“Midagi oleks siiski olnud võimalik teha. Ettevõtjad on viimastel kuudel ka esitanud seda küsimust. Põhjus oli selles, et naaberriigid energiaintensiivsemaid ettevõtjaid toetasid. Meie seda ei teinud ja sealt ka pahameel ja erinev kohtlemine tekkis. Kõige parem oleks see, kui mängureeglid oleksid võrdsed, kas toetatakse või mitte. Euroopa vaates riigiabi ja toetuse reeglid on oluliselt lõdvenenud ja see on pannud riikidele võimaluse ettevõtjaid suuremas mahus toetama minna. Loodetavasti muudetakse reeglid taas karmimaks, et mänguväli muutuks selgemaks,” lausus Palts.

Kui veebruari alguses avaldatud kiirhinnangus prognoosis statistikaamet, et Eesti majandus kahanes eelmise aasta kokkuvõttes 0,6 protsenti, siis nüüd avaldatud esialgsetel andmetel oli langus oluliselt suurem: 1,3 protsenti. Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1 protsenti.

See tulemus ehmatas analüütikuid kõvasti, kuid valitsust ei näi see morjendavat.

 

Allikad: ERR/BNS