Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: Overtoni aken on pärani lahti

-
13.03.2023
Andres Raid
© Uued Uudised

„Uutes Uudistes“ ilmus lugu ja teemaks taas kliimahullus. Üsna huvitav on jälgida, kuidas see Overtoni aken kunagi lahti läks ja kuidas see lumepall aina kasvanud on ja paljude lihtsameelsete peas tänaseks juurdunud.

2014. aastal avaldas teiste hulgas ka „Õhtuleht“ loo sellest, kuidas soojenemine mõjutab tegelikult kliimat just selle külmenemise suunas. Kõlas absurdselt, kuid ainult alguses. Mis seal kirjas oli:

„Teadlased usuvad, et üleilmne soojenemine on põhjus, miks Põhja-Ameerikas esineb talvekuudel pakast varasemast rohkem. Mida enam kliima soojeneb, seda rohkem antud tendentsi võib ka märgata. Möödunud talvel Kanadas ja USAs registreeritud külma talve põhjustas polaaraladel oleva jääkatte sulamine, mis omakorda muutis kliimat. Korea ja Ameerika teadlased kirjutavadki uues uuringus, et jää sulamine toob endaga kaasa polaarõhu ehk külmema ilma. Mida enam kliima soojeneb ja temperatuur ookeanides tõuseb, seda enam tungib polaaralade külm õhumass nii Kanada, USA kui ka Euraasia riikide poole“.

Kes need teadlased ja kelle teenistuses nad olid, on täpsustamata. Mis siit ilmsiks tuleb?! Füüsika on „tühistatud“!

Füüsika on kellegi mahitusel suisa pöördvõrdeliseks muutunud, soe liigub tegelikult  alati külma poole, nii ei tule mitte külm tuppa, vaid soe läheb välja ikka!

Kontrollitud – külmikud töötavad endiselt- seega nii ongi, vastasel juhul peaksid külmikud toitu soojendama, aga noh, kui juba “teadlased usuvad”, siis pole midagi imestada!

Allakäik näib olevat aga üldine. Tallinna Ülikooli eesti keele  lektor, suisa doktorika raadiga rääkis ERR-is korrektsest keelekasutusest. Nimelt: „Valimiste perioodil peeti kõnesid, keegi pidas kõnet, aga vahel öeldakse – pidasin kõne – see on vale vorm, õige on kõnet nagu tubli tublit“.

Jätame lingvistilised põhjendused kõrvale ja nendime vaid, et lektori poolt öeldu ei pea paika. Õige on ka vorm – pidasin „kõne“ (mis jättis sügava mulje). „Kõnet“ tarvitame näiteks kontekstis „pidasin (parasjagu) kõnet, kui tomatid lendama hakkasid“… Tähelepanuväärne on siinjuures, et tegemist peaks ju nimetuse järgi kõrgprofessionaaliga.

Koolides käib samuti leiutamine, 12. klassi ühiskonnaõpetuses saame teada, et on mingid põhiseadused ja siis veel „konstitutsioonilised seadused“ – tase! Väike vihje õpetajale – põhiseadus ongi võõrapärasema nimetusega „konstitutsioon“.

Tegelikkuse asendamine mingi segapudruga loob biomassi, on veel faktoreid, kuid see on üks põhilistest. „Ära usu seda, mida sa näed! Usu seda, mida ma sulle räägin!“ on pannud „Daily Maili“ autori küsima näiteks Venemale kehtestatud sanktsioonidega seonduvalt ja olukorras, kus Inglismaal saab köögivilja rangelt limiidi alusel ja Venemaa kolkalinnas on letid lookas – kas siis kellele need sanktsioonid hävitavalt mõjuvad?!

Juurikalett Inglismaal Bristolis (ülal) ja Venemaal all).

Andres Raid