Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

VIDEO I Raul Kivi ajab oma vanaema ja vanaisa julgustüki jälgi märtsiküüditamise eel

-
15.03.2023
Laadime sisu...
>

ETV saade „Ringvaade” kutsus stuudiosse EKRE liikme Raul Kivi, kes rääkis oma vanema ja vanaisa julgustükist küüditamise ajal pärast Teist maailmasõda,

Meelelahutusettevõtjana tegutsev Kivi avaldas jaanuaris sotsiaalmeedias koos pildiga järgmise üleskutse:

„Need on minu vanaisa Kaljo ja vanaema Elfriide (kutsuti Friida). Vanaema enne lahkumist avaldas ühe juhtumi. See on aastaid mul hingel olnud …

Vanaisa Kaljo on pärit Puhja lähedalt Saarekülast ja minu vanavanaisa nimi oli Taavet. Vanaisa oli sõja ajal saksa vägedes ja 1944, kui need taandusid ei läinud ta sakslastega kaasa ning jäi siia, oma abikaasa juurde, kes oli juba beebiootel. Isa sündiski 1945 aastal.

Peale II maailmasõda töötas vanaema Tartus miilitsajaoskonna passilauas. Tol ajal kirjutati passidesse kõik andmed käsitsi ja oma imeilusa käekirja pärast vanaema sinna kirjutajaks pääseski.

Aastat ma ei tea, aga oletan, et see võis olla 1949, kui kõik juhtus.

Ühel päeval sisenes vanaema miilitsaülema kabinetti mingi tööülesande pärast, kabinet oli juhuslikult tühi. Miilitsaülema laual aga oli avatud küüditamisele kuuluvate isikute nimekiri. Vanaema nägi seal ka Saareküla rahva nimesid. Ta lahkus kiirel kabinetist ja kontakteerus vanaisaga ning rääkis nimekirjast. Vanaisa võttis enda tööjuurest veoauto ja sõitis koheselt kodukülla ning hoiatas inimesi. Öösel, kui NKVD tuli olid talud tühjad ja kedagi kätte ei saadud tänu sellele. Pääsenud olevat tookord neli või viis peret.

Vanaema ei jäänud vahele miilitsaülemale piilumisega, kuid igaks juhuks ta siiski vallandati ehk miilitsajaoskonnas tehti puhastus töötajate hulgas. Miilitsaülem olevat olnud iseenesest tore mees, kes ütles vanaemale, et nagunii olid see sina, kes nimekirja nägi. Ma ei hakka seda tõestama ja ei tee sulle midagi, aga kedagi kuidagi ma pean karistama ning seepärast vallandagi. Vanaemal tõesti väga vedas.

Abi palun, et ehk on keegi kuskil, kes pärit Saarekülast või ehk nende inimeste järeltulijad, kes teab ja mäletab seda juhtumit. On palju aastakümneid möödas, kuid oleks siiski tore leida üles keegi, kes tookord jäi küüditamisõudusest pääsenuks ja kuulda nende lugu.“

Praeguseks on ta teada saanud, et sündmused, mille jälgi ta ajas, toimusid 23.03.1949 ehk kaks päeva enne märtsiküüditamise algust.