18.03.2023
(:) kivisildnik
Päike paistab, ilmad on ilusad, meeleolu helge, järjekordsed massirepressioonid endise Eesti Vabariigi territooriumil ei ole veel alanud, iga päev enne uue põhiseadusvastaselt valitud riigikogu ja inimõigusi piiramist kavatseva hirmuvalitsuse ellukutsumist on nagu kingitus. Lisaks tuleb veel häid uudised ka. Elu on lill. Eksiili on läinud ükskjuhtumid ja erandid. Võitlus jätkub.
Heade uudiste hulgast: Tänak, midagi veel seoses Tänakuga jms, tõstan erilise rahuldustundega esile Rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) reedel väljastatud määruse alatute küüditajate vahistamiseks. Kaks Vene alamat on laste küüditamise tõttu ebasoosingusse sattunud ja Haagi kohtuga ühinenud rahvastel on nüüd kohustus kurjamid kinni püüda.
Lapsed on head, laste küüditamine on halb. Kindlasti antakse peagi välja ka määrused mõrvarite, massimõrvarite, pommitajate, vägistajate, mahapõletajate, kannibalide, piinajate ja muude sõjakurjategijate tabamiseks. Anname aega atra seada, Ukraina sõda on alles noor, ohvreid näib nappivat, informatsiooni ka pole nagu õieti ollagi. Peab veel mõtlema, peab eidega aru pidama.
Üks kahtlusalune on meie lugejale hästi tuntud nalja- ja napsimees ning eluktseline president Vladimir Putin, kelle vaimuhaigus on siis nüüd üle läinud, nii et ta on igati süüdivaks tunnistatud. Paistab, et Vene meditsiin ei olegi nii nutuses seisus, nagu kommunistide lehti lugedes võiks arvata. Nüüd panevad kinni ka.
ICC-ga pole ühinenud ei Venemaa ega Ameerika Ühendriigid, ent huvi toimuva vastu on suur mõlemas juriidiliselt neutraalses riigis. “See on tugev sõnum,” ütles USA president Joe Biden, keda tihti tabavad selgusehood, olgu Allah armuline talle endale ja tema poja igasugust jälkust täis läptopile. Medvedjev ei olnud ka sõnumiga kitsi, ta hoiatas mingit Ameerika krantsi, et see võib lennukiga alla kukkuda.
Rahvusvahelise kriminaalkohtuga on ühinenud tubli 123 maailma riiki, kes kõik koos kindlasti Venemaast ka jagu saavad, eriti kui nad ei müü sibulatele rauda ega soola. Kohustus Putin ja Lvova-Belova võimalusel kinni pidada laieneb minu teada ka meie politseile ning reaalne võimalus ICC ette toimetatud saada peaks mõlemad nadikaelad õige murelikuks tegema.
Jätke need näod ja nimede hästi meelde – Vladimir Vladimiroviš Putin ja Maria Aleksejevna Lvova-Belova ja püüdke mõlemad kohe kinni. ICC süüdistab Vene presidenti Ukraina laste ebaseaduslikus küüditamises okupeeritud Ukraina aladelt Vene Föderatsiooni suunas, pidades Putinit isiklikult laste küüditamise eest vastutavaks. Kes siis veel? Muidugi kuri Putin. Eelpool mainitud Lvova-Belova on Vene laste õiguste volinik. Õigustega näib Peipsi taga ka mingi jama olevat.
Märtsiküüditamine okupeeritud Eestis algas 25. märtsil 1949. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 inimese, enamasti naised ja lapsed. Suurem osa neist saadeti ebasanitaarsesse Krasnojarski kraisse ja Novosibirski äraneetud oblastisse. Hea et vähemalt laste küüditamise osas on rahvusvaheline üldsus nüüd seisukoha kujundanud – laste Venemaale küüditamine on kuritegu. Puudu on veel vaid märtsiküüditajate nimed ja vahistamisotsus.
Midagi keerulist siin ei tohiks olla, ootame huviga arenguid. Kui ei arene, siis saame rääkida ebavõrdsest kohtlemisest, kaitseta grupi süsteemsest tagakiusamisest, naiste ja laste vastasest vägivallast jne jne. Kas tahab kaitsta naisi ja lapsi, kaitsku eelkõige küüditatud eesti naisi ja lapsi. Kas meil vähe küüditati?
Meil küüditati täiesti piisavalt, et kuriteo koosseis kokku saada. USA Yale’i ülikooli uurimuse kohaselt on Venemaa paigutanud 43 laagrisse vähemalt 6000 Ukraina last. Maagilise kuue tuhhi piir peaks meil kuhjaga täis olema. Tuleb karistada, tuleb vangi panna, tuleb nõuda reparatsioone ja kõike seda – ehk kaotavadki sõja. Peavad kaotama.
Vene võimud on Eestis varemgi seatempe teinud, näiteks 1701–1708 küüditasid Peeter I väed üle 10 000 eestlase. Ja ka Ukrainas on laamendatud täiesti alatult, 1936. aasta mais küüditati 45 000 poolakat ja sakslast Ukraina NSV-st Kasahhi NSV-sse. Mille eest Kasahhi NSV-sse? Üle mõistuse, kuskil on ikka piir.
Teen väikese kõrvalepõike isiklikesse mälestusese laulva revolutsiooni järgsesse epohhi – au sisse tõsteti euroopa kombed, koolidesse tekkis holokaustipäev. Tagurlased olid ennegi kiununud, et tuleks nagu eesti rahva kannatuste asjus midagi teha ja oleks vaja õigust ja nii. Mis selle peale öeldi? Eluga tuleb edasi minna, ole vait, ei ole vaja takerduda mineviku taaga lademetesse.
Mineviku taagast saime kiiresti lahti, Okupatsioonide muuseumist sai õnneküllane Vabamu ja seal hakati edendama homoasjandust. Kui Haigekassast sai Tervisekassa, tekkis mul õigustatud küsimus, mis asju seal nüüd aetakse. Jube mõeldagi. Vastust teab vaid tuul ja süstal.
Mis on mineviku taaga ja oleviku taaga vahe? Miks mineviku taak tuleb selja taha jätta, oleviku taak aga kohtusse tarida? Inimsusevastased kuritööd teatavasti ei aegu. Ukraina taagaga tuleb tegeleda, Eesti taagaga aga mitte. Küüditamine osaliselt ikkagi halb, süstimine aga suht suva pohh. Ei saa aru. Pole loogikat ega moraali selles loos.
Ukraina verelaskmise valguses saime ikkagi mõned kommunistide tankid maha võetud, mõnedki koledad kobakad veel, midagi jõudis kohale, mingi osa kurjusest ja kuritegevusest sai selgeks. Loodan, et ICC vahistamiskäsu valguses selguvad ka meie küüditajate kuritegelikud kalduvused ja ohvrite kannatused, eks mälestusteraamatutest ole loetud ka, aga ikka ei olnud arusaadav. Oli kahtlusi ja kõhklusi.
Kommunism oli kuritegu, kommunistid olid kurjategijad, kommunismi ohvreid oli kujuteldamatult palju ka meil – mitte ainult küüditatud lapsed, oli mõrvatuid, pagulusse läinuid, tapetuid, inimesi keda tehti vaeseks ja jäeti elust kõrvale ja demoniseeriti ja mõnitati ja terroriseeriti nagu äsja meil neid, kes ennast ei süstinud. See on seesama kurjus, seesama kommunism, vasakliberaalne, neomarksistlik jälkus.
Kuidas saavad meie mõistus ja südametunnistus olla nii väikesed, õhukesed, nõrgad ja haledad, et isegi kommunistliku hüperkurjuse mõistmiseks ja selle ausammaste mahavõtmiseks vajame me Ukraina sõda. Mu meelest on siin ikkagi ainult üks seletus – meil on võimul ja kraani juures täielikud selgrootud ja põhimõttelagedad tolgused. Mõistame putinistide kuriteod hukka ja valime seejärel venemeelse e200 parlamenti – paistab, et tolguseid on ka alamklasside hulgas ja mitte vähe, nii mõnegi hääle said nad paberil.
Loodetavasti on täna selgust natuke rohkem kui eile. Tank sai selgeks, ehk saab ka küüditamise kuritegelikkus arusaadavaks ja küüditajad püütakse kinni. Mina ei näe mitte mingit vahet okupeeritud ukraina laste ja okupeeritud eesti laste Venemaale küüditamises. Kuritegu on kuritegu. Kui oled sama meelt, siis vali Sven Sildnik ka järgmisel korral riigikokku. Vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus 18.03.2023