19.03.2023
Paljutähenduslik käepigistus ja näoilmed.
Viimastel päevadel on uut valitsust kokku panevatelt poliitikutelt ja neid pimesi uskuvatelt isikutelt kuuldud ütlust e-valimiste kaitseks, et e-hääletust peab pimesi uskuma. Kui ei usu e-valimiste õiguspärasust, siis kaheldakse kogu Eesti riigi toimimises. Kui ei usu e-valimisi, siis vaenad euroopalike väärtusi.
Eesti on euroopalike väärtuste propageerimiseks leidnud küll hea liitlase Venemaa näol. Lisaks Eestile on sellised väärtused vaid Venemaal, kus on sarnaselt Eestiga kasutusel e-valimised. Kõik teised Euroopa riigid on e-valimised tunnistanud ebaturvalisteks ja ebausaldusväärseteks.
Lisaks „turvalistele“ e-valimistele on Eestil veelgi ühiseid väärtusi Venemaaga. Mõlemas riigis on korruptsioon au sees. Vaid Eestis ja Venemaal on õige erakonna liikmetel võimalik vabaneda kriminaalsüüdistusest „avaliku huvi puudumise tõttu“. Korruptsioon on juba seadusesse sisse kirjutatud. Sarnaselt Venemaaga lõpetatakse Eestis „õigete“ erakondadega seotud isikute suhtes kriminaalmenetlusi või siis venitatakse nendega kuni menetluse aegumiseni ning seejärel salastatakse kõik 75 aastaks.
Uus loodav valitsus teatas koheselt kokkuleppele jõudmisest vihakõne seaduse jõustamise kohta. Lisaks sellele räägitakse juba „välisagendi“ seaduse vajalikkusest. Venemaa eeskuju teisiti mõtlejate mahasurumises on ikka nii nakkav. Kui ikka ei usu e-valimiste seaduspärasust siis kuulutame teid välisagendiks ja paneme vihakõne seaduse alusel kinni!
Eestis ei saa aga kuidagi uskuda e-valimiste seaduslikust ja õiguspärasust. Põhiseadus välistab ju e-valimiste võimaluse, põhiseaduse järgi on valimised ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane. Valimiste korra sätestab aga seadus, e-valimiste läbiviimiseks aga seadus puudub. Lisaks sellele on Riigikohus ühes oma varasemas otsuses tunnistanud, et e-valimised ei ole ühetaolised ja hääletamine ei ole salajane. Teises otsuses tunnistas Riigikohusseaduse puudumist mille alusel korraldada e-valimisi.
Huvitav kuidas saab siis veel e-valimisi uskuda? Kui siia juurde lisada veel keerutamine, valimistulemuste väljakuulutamisega viivitamine, vassimine valimisnimekirjadega, siis hakkavad kõik kindlasti uskuma e-valimiste turvalisust. Riigikohus, tunnistades e-valimised turvalisteks ja e-hääletuse tulemustesse sekkumise võimatuks, tunnistab arvutikuritegevuse lõppenuks. Tunnistades Eesti e-valimised seaduslikeks ja vabadeks tunnistatakse ka Venemaa valimised vabadeks ja ausateks.
„Ausate“ e-valimiste tuules on toimunud aga veelgi huvitavat. Eesti jõustruktuurid on teatanud, et vaenuliku välisriigi poolt Eesti valimistesse sekkumine on normaalne ning seega ei vaja uurimisorganite sekkumist. Vaenulike välisriikide sekkumine Eesti valimistesse on igati lubatud ning ei vääri isegi uurimist. Muidugi on see nii tühine asi, et ei vääri isegi uurimist, nagu ei vääri uurimist ka vargused. Prokuratuur kuulutas oma suunistega nüüd varastamise lubatuks ning muudab Eesti varaste paradiisiks.
Kindlates kätes Eestis on aga rahvas vaesunud juba sellisele tasemele, et poodide juurde on tekkinud süüa kerjavad inimesed. Narva poodide juures näeb väga tihti inimesi, kes on kerjamas. Ime siis, et Narvas ei antud äärmuslastele hääli! Valitsusel ei ole sellest aga midagi, et inimesed nälgivad, et mõnekümne eurose võla tõttu jäävad kodust ilma. Valitsusel on tähtsamatki teha, neile ei meeldi järsku enam Euroopa Liidu sümbolid ning valitsus otsustas seadusega Euroopa Liidu sümbolid keelustada hoonetel. Viisnurgad hoonetel kuulutati ebaseaduslikeks ning viisnurkadega hooned tuleb lammutada.
Uue valitsuse suureks eesmärgiks on kärpimine ja maksutõusud, samuti ka uute maksude kehtestamine. Väikestes kohtades tuleb koheselt likvideerida kultuuriasutused, raamatukogud ja koolid. Likvideerida tuleb ühistransport. Kas eesmärgiks on võetud elu väljasuretamine Eestis ja rahvahääletuse läbiviimine Venemaaga ühinemiseks nagu juba 2021. aastal sooviti?
Postimehes avaldatud klassika on aegumatu: „Teeme ikka vahet. Kui Venemaal saab üks erakond ebaloomulikult palju e-hääli, on see väga paha. Kui aga sama meil juhtub ja hiljem kõik jäljed kustutatakse, nimetatakse seda demokraatiaks.“
Heiki Viks
Artur Viks