Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rahandusministrina nägi Martin Helme, et Eerik Heldna ei sobi tolliosakonna juhiks

-
21.03.2023
Maksu – ja tolliamet

Seoses maksuameti tolliosakonna juhile ja endisele kõrgele kaitsepolitsei ametnikule Eerik Heldnale kahtlustuse esitamisega, avaldas Äripäev neil eelmisel aastal ilmunud Katariina Krjutškova artikli Eerik Heldna mineviku kohta.

Suvi 2020. Kogunetakse toonase rahandusministri Martin Helme kabinetti. Õhus hõõgub kahtlus, et äsja maksuameti tolliosakonna juhiks saanud endine kaitsepolitseinik Eerik Heldna ei sobi uuele ametikohale.

Helme ja tema nõuniku Kersti Krachti kätte on jõudnud andmed, et Heldna võib olla seotud skandaalse ärimehe Anton Geriga, keda süüdistati aegade ühes suurimas ehk 64 miljoni euro suuruses rahapesujuhtumis. Etteruttavalt saab öelda, et Ger mõisteti kohtus siiski õigeks.

Väärib märkimist, et mõned aastad tagasi võis suhtlus Geriga saada saatuslikuks ka endisele siseministrile Andres Anveltile, kes kadus tipp-poliitikast nagu vana kuu taevast. Toona jõudis Eesti Ekspressi ja Geeniuse külgedele foto, kus Ger istus endise politseijuhi Anvelti koduaias Murastes, peremehe koltunud politseikuub seljas.

Sellest on üle kümne aasta möödas, aga ometi polnud teema vaibunud ka peaaegu kaks aastat tagasi. Rahandusministeeriumi kabinetti on kutsutud maksuameti bossid: peadirektor Valdur Laid, tema asetäitja Rivo Reitmann ja juriidilise osakonna juhataja Marilin Mihkelson.

Sellest koosolekust ei taha tagantjärele rääkida Laid ega Mihkelson. Teine lugu on Reitmanniga, kes on nüüdseks siirdunud registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) direktoriks. Tema väidab, et tol koosolekul avaldas toonase ministri Helme nõunik Kracht arvamust Heldna kohta.

“Ta väga ei kiitnud Eerikut,” teatas Reitmann. Tema sõnul ei esitanud Kracht küll ultimaatumit Heldna ametist tagandamiseks, aga väljendas selgelt oma arvamust. “Talle Eerik ei sobinud, aga me ei läinud selle jutuga kaasa,” väitis ta. Maksuameti endine asedirektor lisas, et õigusriigis ei saa ühe inimese arvamuse pärast kedagi vallandada. Lisaks on Reitmanni sõnul Heldnal riigisaladuse luba, mis tähendab, et tema taust on läbi valgustatud.

Kracht ütleb seevastu, et tema ei avaldanud toona Heldna suhtes arvamust – seda tegi rahandusminister Helme.

Krachti väitel kohtus Helme kaitsepolitsei juhi Arnold Sinisaluga, misjärel jõudis minister järeldusele, et Heldna ei sobi ametisse.

Kaitsepolitsei vastab, et neil pole võimalik kommenteerida peadirektori Sinisalu ja valitsuse liikmete vahel peetud vestlusi ega väiteid nende vestluste kohta.

Edasi kirjutas Äripäev, kus Heldna olevat esitanud kaebuse, et Kracht koos oma nõuniku ja endise rahapesu-uurija Aivar Orukasega laimasid teda.

Heldna on veendunud, et tema on puhas nagu prillikivi. “Mis minu karjääri puudutab, siis see on alati olnud laitmatu, avalikult jälgitav ning kulgeb jätkuvalt juhtival ametikohal avalikus teenistuses,” kirjutab ta Äripäevale vastuseks.

Igatahes väidab Heldna enda koostatud kuriteoavalduses, et tema pihta pillutud laim on hakanud takistama teenistusalast eneseteostust. “Kersti Kracht, kelle nõunikuks oli Aivar Orukask, nõudis minu vallandamist maksu-ja tolliameti tolli juhataja ametikohalt, seostades mind rahapesuskeemidega,” kirjutab ta avalduses.

Kes Eerik Heldna? 2000. aastal asus ta Eesti-Soome ühisnarkogrupi FinEsto teenistusse ning jätkas selles valdkonnas tegutsemist Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo direktorina aastatel 2005-2008, seejärel keskkriminaalpolitsei direktorina aastatel 2008-2009 ning seejärel alates 2009-2017 kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise valdkonnas.

Seejärel töötas Heldna alates 2017. aasta augustist kuni 2018. aasta aprillini advokaadibüroos NOVE nõunikuna, kus töötamise ajal kehtis tal enda kinnitusel riigisaladuse luba tasemel „täiesti salajane“, ning kus töötades oli ta siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi varude analüüsi üks põhilisi koostajaid.

Alates 2018. aasta aprillist asus ta tööle kaitseväe juhtkonna kutsel kaitseväe teenistusse luurekeskuse ülema asetäitjana julgeolekualal, kus töötades oli tema vastutusalas muuhulgas kaitseväe julgeolekualane õigusloome ja ka kaitseväe riigisaladuse komisjoni juhtimine.

Seejärel, 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta märtsini teenis Heldna staabiohvitserina Saksa kontingendi koosseisus ÜRO sõjalisel missioonil MINUSMA (Mali Vabariigis Gaos).

Alates 2020. aasta maist juhib Heldna maksuametis tolliosakonda, kuhu tööle asudes tuli tal taas läbida ka taustakontroll.

Heldna on omanud katkematult erinevatel tasemetel riigisaladusele juurdepääsuluba alates 2006. aastast, alates 2009-2017 teostas tema suhtes julgeolekukontrolli välisluureamet ning alates 2017 teostas tema suhtes julgeolekukontrolli kaitsepolitseiamet. Heldnal on maksuametis nõutaval tasemel riigisaladuse luba (tasemel „salajane“), mis viimati väljastati kaitsepolitseiameti poolt kuni 2023. aasta aprillini ehk kuni tema rotatsiooni lõpuni maksuametis.

Heldna väitel ei ole ühegi loakontrolli, sealhulgas mitte ka viimase loakontrolli käigus tekkinud kahtlust, et ta võiks olla mingil viisil seotud rahapesu või organiseeritud kuritegevusega.

 

Allikas: Äripäev