Mis ühist on meie „fosforiidisõjal” ja Mali konfliktil?

Eesti meedias on meie osalusega Mali konflikti, laiemalt Barkhane operatsioonipiirkonna probleeme käsitletud poolikult, vaid Horisont on korra kirjeldanud seda, mis juhtus seal tegelikult.

Islamistid ilmusid sinna piirkonda alles kümmekond aastat tagasi, võttes nö sõja üle, kuid sellele eelnesid mitu suurt tuareegide ülestõusu, mille Prantsusmaa poolt toetatud Mali ja Niigeri mustad valitsused maha surusid.

Ülestõusud said alguse sellest, et Prantsuse kompaniid rikkusid Niigeris uraani kaevandades ära tohutud maa-alad, mis kuulusid tuareegidele, kes sealt ka jõuga minema aeti.

Eestis sai Laulev revolutsioon alguse nn fosforiidisõjast, millega protesteeriti kavandatava fosforiidi kaevandamise vastu Virumaal, peamiselt Toolse piirkonnas, mis oleks maa segi keeranud ja kogu Põhja-Eesti vene töölistega täitnud.

Nüüd kavandatakse uut Kirde-Eesti maavarade hõlvamist. Kas tulemas on uus vastuhakk või lastakse seekord kopp maasse lüüa, sest kaevandajad on “omad”?

Soov hakata Eestis maavarasid kaevandama aga on seotud suurte ohtudega. Tundes Reformierakonda, on ilmselge, et kaevandama ei hakka mitte Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted, vaid väliskapital, ja eeldatavalt Saksa oma, kes poeb igale poole, eriti veel strateegiliste maavarade puhul. Siinsed Brüsseli satraabid saavad oma „nutsu“ ja „andke minna“.

Brüsselis liiguvad juba föderalistlikud kavad, mille kohaselt peaks liikmesriikide maavarade kaevandamise üle tulevikus otsustama EL. Kuna Eesti maapõuest tahetakse otsida just haruldasi, elektriakude juures kasutatavaid metalle, siis seotakse nende kaevandamine kohe rohepöördega, ning siis otsustab juba Brüssel. Eriti kui nende tootmises konkureeritakse kõvasti Hiinaga.

Kas eesti rahvas, kellele see maa kuulub, hakkab vastu? On põhjus kahelda, sest ühest küljest topitakse kõigi suud eurorahaga kinni ja teisalt tuuakse põhjenduseks taas kliimavõitlus, mis vajavat selliseid metalle. Kuigi suurkaevandused tapavad Maa kliimat väga intensiivselt.

Eestis lähevadki praegu suured maa-alad tööstuslikku või muusse kasutusse: hiiglaslikud sõjapolügoonid, tuule- ja päikesepargid, Rail Baltic ja Tallinna ringraudtee, uusasumid jne – kuidas see Maa kliimat päästab?

Kui eestlased hakkavadki vastu, siis neid neutraliseerib Reformierakond koos oma vasakliberaalsete puudlitega juba nüüd, tuues sisse tohutul hulgal migrante. Sisserändajaid see maa ei huvita, nende huvides ongi, et nende ülalpidamiseks raha leitaks. Kui rahvusmeelseid eestlasi tuleb välja kasvõi ühe tõrvikurongkäigu jagu, jäävad nad ikkagi vasakliberaalsete globalismi-eestlaste ja migrandimassi varju.

Eesti riik peab oma loodusvarasid väärindama, kuid see peaks jõukaks tegema Eesti inimesed, mitte võõrad. Praegu tundub, et enamlaste valitsedes pudeneks põlisrahvale ainult riismed ning neile jääks ärarikutud loodus.

Uued Uudised