Peeter Espak: “Prigožini lugu” vajab selgelt kas tõendite esitamist või siis süüdistuse tagasivõtmist

Ühiskonnateadlane Peeter Espak toetab ajaloolast Jaak Valget tema konfliktis Delfiga, sest meediaväljaanne pole esitanud ainsatki tõendit, mis lubanuks neil väita rahvuskonservatiivide seotust Kremli-meelsete jõududega.

“Kui nüüd seda tüli analüüsida, siis pole Prigožiniga koostööst esitatud mitte ühtegi tõendit. Pigem on need ümber lükatud ka meie ametlike organite poolt. Selle valguses, mis on seni toimunud, jääb igal juhul avalikult teadaoleva materjali põhjal mulje justnimelt “infooperatsioonist” – sõltumata sellest, et EKRE mitmete liikmete poolt Ukraina või ka sõja teemal esitatud seisukohad olid mulle näiteks samuti täiesti vastuvõetamatud.

Ka teadlased ei uuri “ajalugu” või “toimunut” ideoloogilisest meeldivusest lähtudest, vaid esitades tõendeid. Jaak Valge, keda tunnen ise ühe kõige erapooletuma ajaloolasena Eestis, ütles ju selgelt: “Ent analüüsida on võimalik vaid siis, kui on olemas see, mida analüüsida. Kõnesolevaid dokumente pole meil olnud võimalik näha.”

Ma ei saagi aru, et mis takistab keda iganes või ka ajakirjandusväljaandeid vastavaid dokumente avaldamast – välja arvatud juhul, kui neid polegi olemas olnud? Või on nad ilmselgelt fabritseeritud? Samalaadse küsimuse teise nurga alt esitas kohe skandaali lahvatades muide ka Meelis Oidsalu. Vastust pole tema esitatud küsimusele ju selgelt saabunud siiani.

Ehk olukord, kus süüdistusi esitatakse väidetavate dokumentide või (mitte)toimunud “uurimuste” põhjal, mida aga avalikkusele ei esitleta – kuigi mitteesitlemisel ja miteavalikustamisel puudub igasugune ratsionaalne või ka emotsionaalne põhjendus, muudab asja olemuse ikka erakordselt kahtlaseks. Kogu see lugu on inetu, isegi Eesti afärismi ajaloos enneolematu ja vajaks selgelt kas tõendite esitamist või siis süüdistuse tagasivõtmist.

Tegelikult peaks tõendite esitamine olema ühemõtteliselt kohustuslik – sest info mitteesitamine, mis võiks viia meie ühe parlamendierakonna seoste paljastamiseni Eesti riigile vaenulike välisjõududega, oleks ju vist raske kuriteo ja riigireetmise tõendite varjamine ja salajas hoidmine?

Reaktsioon ja selle toon vastuses Valgele räägib aga siiski iseenda eest.”