27.03.2023
Kas need on mingitki moodi eestlased? Ei, need on teisest kultuuriruumist tulnud sisserändajad ja sellena tuleb neid ka võtta.
Eestis ei kavatseta enam hoida eesti keelt ja kultuuri, vaid siht on võetud multikultuurse riigi loomisele 1918. aastal loodud rahvusriigi asemel – sest “lõimimine” tähendab üha uusi sisserändajaid, demograafilise olukorra muutumist eestlaste kahjuks ning seega eestluse igakülgset taandamist.
BNS vahendab: Riik suunab koos Euroopa Sotsiaalfondiga+ aastatel 2021–2027 Eesti ühiskonnas lõimumist ja sealhulgas kohanemist toetatavate tegevuste elluviimiseks kokku 39,2 miljonit eurot. /…/ Kultuuriminister Piret Hartmani sõnul on praegu ühiskonna sidusus, lõhede vältimine Eestis elavate erinevate rahvuste vahel ning ühise Eesti identiteedi loomine olulisem kui kunagi varem. “See on suur väljakutse, sest Eestis on märkimisväärne hulk teisest rahvusest ja teise kultuuritaustaga inimesi ning nende osakaal rahvastikust on kasvanud ka Venemaa Ukrainas alustatud sõja tõttu.”
Jutt käib “ühise Eesti identiteedi loomisest”. Kuidas luua sellist identiteeti eestlaste kui põlisrahva ja pidevalt pealevoolava migrandimassi vahele?
BNS jätkab: “Umbes pooltel Eestis elavatel täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, puudub aktiivne eesti keele oskus. Eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad ja Eestisse tagasipöördujad võivad aga jääda vähesest eesti keele oskusest tingitud probleemide tõttu isoleerituks ning nende osalemine tööturul ja elukestvas õppes on takistatud.”
Vähemalt Tallinnas ei toimu enam mingit aktiivset keeleõpet ja võõraste integreerimist – ukrainlastest teenindajad kannavad pool aastat rinnas märki “Õpin eesti keelt” ega oska seejuures isegi eesti keeles teretada, ning ettevõtted ei tundu isegi enam keeleoskust nõudvat, sest vene keelega hakkamasaamine (koos eesti keele ignoreerimisega) töötab juba täies mahus.
Integreerimise-lõimumise vastu töötab täiega üha süvenev venestamine – praeguses keeleruumis pole eesti keele oskus enam vajalik ei venekeelsele ega inglisekeelsele rahvale. See on Reformierakonna globalistliku poliitika tagajärg. Ja seda näeme vehklemiseliidu asjapulga Karavajevi pealt, kes vastuseks nõudele rääkida eesti keeles saadab “n…ui”.
Lõimusprotsess Eestis ei tähenda enam võõraste integreerimist eestlaste sekka, vaid meie paikapanekut võõraste juurde. Nii lihtne see reformierakondlik-sotsilik “lõimumine” ongi – tunnistas ju minister Hartman mõnda aega tagasi, et eestlusega seotud sõnad on nüüd ametlikest dokumentidest kadunud ja räägitakse vaid integratsioonist.
Uued Uudised