28.03.2023
Varro Vooglaid
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhataja Varro Vooglaid esitas reedel apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, vaidlustades Tallinna Halduskohtu 22. veebruari otsuse, millega ei rahuldatud tema taotlust tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse korraldus mitte lubada ilma koroonatõendita inimesi osalema vabas õhus toimuvatele spordivõistlustele.
Algselt pöördus Vooglaid kohtu poole 2021. aasta detsembris, kuna Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangute kohaselt ei lubatud suusavõistlustest osa võtma isegi mitte inimesi, kes olid koroonahaiguse tõendatult läbi põdenud rohkem kui kuus kuud varem ja kes olid valmis ka PCR-testi negatiivse tulemusega tõendama oma nakkusohutust.
Vooglaidi sõnul oli see kõige absurdsem osa koroonapasside süsteemist, kuna puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et kõnealune piirang võiks aidata märkimisväärselt vähendada koroonaviiruse levikut või haiglate koormust. Tema sõnul ei ole vähimatki kahtlust, et sellisena teenis piirang vaid inimeste koroonavaktsiinide manustamisele survestamise eesmärki, mis – nagu on mitmel puhul tuvastanud ka kohus – ei ole õiguspärane.
2022. aasta aprillis otsustas Tallinna Halduskohus Vabariigi Valitsuse taotlusel lõpetada Vooglaidi kaebuse menetlemise, eirates seejuures kaebaja vastuväiteid menetluse lõpetamisele, põhjendades seda asjaoluga, et vahepeal oli Vabariigi Valitsus juba vaidlustatud piirangu tühistanud. Seepeale pöördus Vooglaid Tallinna Ringkonnakohtu poole, mis rahuldas kaebuse ja kohustas halduskohut menetlust jätkama.
Tänavu 22. veebruaril otsustas aga halduskohus jätta Vooglaidi kaebuse rahuldamata, põhjendades seda seisukohaga, et vaidlustatud piirangut ei saa haldusasja materjalidest nähtuvalt ilmselgelt põhjendamatuks pidada. “Uudse ja ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel ongi asjakohane lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mis omakorda seostub ka haiglate ravivõimekuse säilitamisega,” märkis kohtunik Henno Loonurm täielikult valitsuse seisukohtadega nõustudes.
Vooglaidi sõnul oli halduskohtu otsus ette teada, kuna kohtunik näitas oma suhtumist juba mullu kevadel, lõpetades valitsuse taotlusel menetluse õigusvastaselt, nagu ringkonnakohus tuvastas. “Kui minu kaebust menetleb sisuliselt vastu tahtmist kohtunik, kes on juba näidanud, et toetab täiesti kriitikavabalt ja õigusvastaselt valitsuse positsioone, siis ei olnud mul mingit alust loota, et kohtuotsus võiks tulla erapooletu ja õiglane,” märkis ta.
Oma apellatsioonkaebuses, rõhutab Vooglaid esiteks, et kõnealused piirangud ei teeninud legitiimset eesmärki, ning teiseks, et isegi kui need oleks teeninud legitiimset eesmärki, ei saa neid pidada proportsionaalseks. “Apellant rõhutab veelkord, et puuduvad igasugused tõendid COVID-19 nakkuse leviku kohta välitingimustes […] Vastustaja ei ole esitanud kõige vähematki tõendusmaterjali, mis võimaldaks järeldada vastupidist,” toonitab ta.
Vooglaid lisab, et halduskohtu poolt oli selgelt väär käsitleda ettevaatuspõhimõtet justkui võluvitsana, millele apelleerides saab valitsus kuulutada ilma sisulise, veenvalt argumenteeritud põhjenduseta põhiseaduslike õiguste piirangud põhiseaduspäraseks.
“Vastupidi, ettevaatuspõhimõttest lähtudes võib kodanike põhiseaduslike õiguste piiramist pidada õiguspäraseks üksnes eeldusel, et piirangud on nii oma sisuliselt, isikuliselt kui ka ajaliselt ulatuselt võimalikult piiratud ning et olemasolevale teaduslik-teoreetilisele ja faktilisele informatsioonile tuginedes on ratsionaalselt põhjendatud eeldada nende eesmärgipärast toimimist. Kõnealuste piirangute kohta seda kindlasti öelda ei saanud,” kirjutab Vooglaid apellatsioonkaebuses.
Muu hulgas osutab Vooglaid oma kaebuses tähelepanuväärsele vastuolule, et kuigi tema haldusasjas ei tunnistanud Tallinna Halduskohus koroonapasside süsteemi õigusvastaseks isegi mitte välitingimustes toimuvate spordivõistluste osas ega ka inimeste puhul, kes on koroonahaiguse läbi põdenud ja omandanud loomuliku immuunsuse ning kes on valmis oma nakkusohutust ka testimisega tõestama, tuvastas täpselt sama kohus oma hiljutises otsuses kogu koroonapasside süsteemi kui sellise põhimõttelise vastuolu kehtiva õigusega.
Lisaks kõnealusele haldusasjale, mida aetakse koostöös SAPTK õiguskeskusega, on Vooglaid vaidlustanud koroonapasside süsteemi õiguspärasuse ka teises, laiema haardega haldusmenetluses, kus tema esindajateks on vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder ning kus vaidluse tuumaks on ennekõike küsimus sellest, kas kehtiva õigusega oli kooskõlas valitsuse otsus anda koroonapass koroonavaktsiine süstinud inimestele poole pikemaks ajaks kui neile, kes olid omandanud loomuliku immuunsuse koroonahaiguse läbipõdemisest.