05.04.2023
Toidupood
Keskpangad kardavad, et palgasurve asemel õhutab hinnatõusu ettevõtjate usin kasumivõtt. Ettevõtjate sõnul on olukord liigkasu võtmisest kaugel – mõni pole kasumissegi jõudnud.
Tsemenditootja Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul ei ole maailm nii mustvalge kui Kallas paista laseb.
“Hinna taga ei ole ainult energia üksi. Sel oli hästi suur osa muidugi, aga kõik muud asjad, näiteks palgad, on ka. See ei ole nii lihtne, et elektrienergia läks kaks või kolm korda üles ja nüüd tuli alla tagasi, et tuleme siis hindadega ka alla tagasi,” rääkis Einstein.
Grossi kaupluseketi omaniku Oleg Grossi sõnul ei maksa kohe mõelda, et kui elektri hind tuleb alla, siis ettevõtjad võtavad selle arvelt kasumit. Ta viitas, et eelmisel aastal võtsid ettevõtja ka kahjumeid sisse, kuna hindu ei saanud nii kiiresti tõsta, et säilitada kasumit.
Praegu üritavad ettevõtted Grossi sõnul eelmisel aastal võetud kahjumeid katta.
Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova tõdes, et vähemalt toidutööstuses on pankrotid tõsine oht, sest nii Nõo kui ka teised tootjad peavad endiselt kahjumeid sisse võtma.
“Lõppkokkuvõttes on küsimus, kes kauem kannatab. Eks siin lihasektoris on näha, mis uudised on hetkel esirinnas,” viitas Loova Saaremaa ja Märjamaa Lihatööstusete raskustele.
Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus märtsis euroala tarbijahindade harmoneeritud indeks aastaga 6,9 protsendile. Seejuures alusinflatsioon ehk inflatsioon ilma toidu- ja energiahindu arvesse võtmata, kasvas 5,9 protsenti. Energiahinnad, mis vedasid pikalt inflatsiooni, langesid, hoides tegelikult ka inflatsiooni tagasi.
Eestis olid hinnad märtsis 15,6 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Need olid märtsis isegi pisut kõrgemad kui veebruaris. Mis täpselt Eesti inflatsiooni kõige rohkem mõjutas, pole veel teada. Küll aga on teada see, et energiahinnad on langenud.
Kindlasti ei ole aga elektri- ja gaasihinna langus jõudund poehindadesse. Toiduhinnad on vedanud inflatsiooni tänavu aasta algusest saati.
Allikas: Äripäev