03.05.2023
Maksud
Selline nägi välja käibemaksu debatt Saksamaal 2009. aastal. Tekst on tõlgitud ajakirjast “Welt”. Debati tulemusena jäi tookord Saksamaal käibemaksu tõus ära. Saksamaa hoopis langetas ajutistelt käbemaksu.
Nagu on öelnud Swedpanga makroanalüütik Tõnu Mertsin – meie valitsus ei ole plaanitavate maksumuudatuste mõju analüüsinud.
Artikkel:
“Pärast Bundestagi valimisi võib Saksamaad ähvardada kõrgem käibemaks – isegi kui erakonnad on seda seni ägedalt eitanud. “Welt am Sonntagi” jaoks tehtud arvutused näitavad aga: kõrge maksumäär pidurdaks majandust. Eksperdid näevad tõstmist kui mürki majandusele.
2005. aasta valimiskampaania on inimestel veel värskelt meeles. Toona oli CDU teatanud oma kavatsusest tõsta käibemaksu kahe protsendipunkti võrra.
SPD ajas selle vastu tormi ja pani üles plakateid “Merkeli maks – see läheb kalliks!”.
Koalitsiooniläbirääkimistel jõudsid kaks erakonda kokkuleppele – ja esitasid valijatele muljetavaldava näite poliitilisest aritmeetikast:
kaks pluss null oli äkki kolm. Koalitsioonipartnerid tõstsid käibemaksu kolme protsendipunkti võrra 16 protsendilt 19 protsendile.
Ja sel aastal (mõeldud 2009)? Tõsi, kõik suuremad erakonnad välistavad kategooriliselt maksutõusu, rahandusminister Peer Steinbrück isegi deklareerib, et on keelanud oma ametnikel otsida uusi maksuallikaid. Sellest hoolimata näib käibemaksu tõstmine olevat kõike muud kui välistatud, on ju finantskriis rebinud föderaalse eelarvesse sügavaid auke.
“Ma ei näe ühtegi muud maksu prioriteetsemate nimekirjas kõrgemal,” ütleb Clemens Fuest, Oxfordi ülikooli rahandusteadlane ja rahandusministeeriumi teadusnõukogu liige.
Kõrgema müügimaksu kehtestamine võib suurendada valitsuse tulusid. Kuid samal ajal ähvardab see majandust lämmatada.
Majandusteadlased kardavad, et kõrgemad maksud rikuvad tarbijate kulutamishimu – ja et eratarbimine, mis on viimastel kuudel majandust üllatavalt tugevalt toetanud, langeb selle tagajärjel järsult.
Reini-Vestfaali majandusuuringute instituut (RWI) on “Welt am Sonntag” jaoks välja arvutanud, kui palju koormaks kõrgem käibemaks majandusarengut.
Tulemus: tugev tõus oleks mürk majandusele, mis peab lähiaastatel niikuinii võitlema finantskriisi tagajärgedega. Isegi mõõdukas maksutõus võib nõrgeneva majanduse taastumist edasi lükata.
RWI teadlased arvutasid kõigepealt välja, kuidas mõjutaks mõõdukas kaheprotsendiline käibemaksu tõstmine majandusarengut.
Nende tulemus: aastal, mil kõrgem maksumäär esimest korda jõustub, kasvab sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,6 protsendipunkti vähem kui stsenaariumi korral, kus käibemaksu ei muudeta.
Järgnevatel aastatel ei mõjuta kõrgem maks üldse SKP arengut. Ja aasta enne maksustamist oleks majanduskasv isegi 0,1 protsendipunkti võrra suurem – sest tarbijad toovad ettepoole kulutusi kahe miljardi euro väärtuses.
Nii et kuigi mõõdukas maksutõus vaid pisut pärsiks majandust, näeb RWI teadur Döhrn 21-protsendilises käibemaksus siiski riske:
Mis oleks siis Zimmermanni stsenaariumis? Saksa majandusuuringute instituudi (DIW) juht Klaus Zimmermann on nädalaid mööda riiki ringi käinud ja nõudnud käibemaksu tõstmist kuue protsendipunkti võrra 25 protsendini.
Alles eelmisel nädalal rääkis tema kolleeg Thomas Straubhaar, Hamburgi rahvusvahelise majandusinstituudi (HWWI) juht, samuti selle võimaluse kasuks, pidades silmas riigivõla suurenemist. “Ma arvan, et kuue protsendipunkti suurune tõus oleks majanduslikult väga kahjulik,” ütles RWI majandusuuringute juht Roland Döhrn nende nõudmiste kohta.
“Midagi on selles, et majandus on alles vaevaliselt käima läinud. Jõhker maksutõus selles olukorras oleks tõepoolest mürk.”
Tema instituudi arvutused räägivad selget keelt: kui käibemaksu tõstetaks 25 protsendini, kaotaks majanduskasv arvutuste kohaselt tõstmise aastal 1,5 protsendipunkti.
Lisaks kasvaks majandus igal järgneval neljal aastal 0,1 protsendipunkti võrra aeglasemalt kui praeguse käibemaksumäära juures.
Saksamaa majandusinstituudi (IW Köln) maksueksperdi Winfried Fuesti arvates on see liiga kõrge hind suuremate riigitulude eest: “Need majandusteadlased, kes tahavad sõjajärgse perioodi kõige hullemas kriisis käibemaksu abil suurendada riigitulusid, peavad oma õpikud ümber kirjutama,” ütleb ta.
Eriti kuna riigikassasse laekuks kõrgemast maksust palju vähem, kui see paberil paistab.
DIW juht Zimmermann lubab poliitikutele 25-protsendilise käibemaksuga 50 miljardit eurot rohkem aastas.
RWI on teinud arvutused ja arvestanud, et väiksema majanduskasvu korral võtab riik mujal vähem sisse: “Kõrgem käibemaks tekitab tööpuudust,” ütleb RWI teadur Döhrn.
Ka teistest maksudest saadavad tulud kannataksid. RWI arvutuste tulemus on kainestav: 50 miljardi euro asemel koguks riik kõrgema maksuga esimesel aastal vaid 29,6 miljardit eurot rohkem ja igal järgneval neljal aastal vaid 20,4 miljardit eurot.
Hoolimata riskidest peavad majandusteadlased tõenäoliseks, et pärast valimisi võtab riik käibemaksust suurema osa – juba ainuüksi seetõttu, et määr on Euroopa standardite järgi suhteliselt madal.
“Ma eeldan, et föderaalvalitsus teeb pärast valimisi midagi vähendatud maksumäära osas ja teatab ka, et tõstab üldist määra ühe protsendipunkti võrra alates 2011. või 2012. aastast,” ütleb Clemens Fuest.
Käibemaksu tõstmine ei oleks isegi mitte tingimata kahjulik – tingimusel, et vastutasuks vähendatakse sotsiaalmakseid.
Just seda nõuab IW juht Zimmermann oma kontseptsioonis ja tööhõiveuuringute instituudi uuringus jõuti järeldusele, et see võib isegi positiivselt mõjutada tööhõivet üldiselt.
Ainus oht on see, et valitsus unustab selle hüvitise rõõmus maksutõusust tulenevate täiendavate miljardite üle.“”
Welt
PS
Maksutõus toob endaga kaasa tõenäoliselt neli stsenaariumi: tarbimine väheneb, inflatsioon kasvab (mis on samuti varjatud maks!!!), ettevõtete konkurentsivõime väheneb, koos sellega eksport ja tootmine. Selle tagajärjel suureneb töötus, mis omakorda viib maksude laekumise vähenemisele.
PPS
Eesti on veel Euroopas 13. riigi seas, kelle KM on 20% või alla selle. Peale maksutõusu liiguks Eesti 10 kõrgema maksumääraga riikide hulka.