“Kõigi maade sallivuslased, ühinege… või ma tulistan!”

Viimasel ajal levitatakse ohtralt linnalegendi, mille kohaselt olevat kõigis riikides, kus homoseadus on läbi surutud, kohe paranenud “sallivus vähemuste vastu”. Unustatakse, et sama seadusega komplektis käib vihakõneseadus ning politseiautos on sallivus kõige ja kõigi vastu tõesti kiirem tulema.

Sotsiaalmeedias aga kirjutab üks inimene sotsist geiaktivisti Eduard Odinetsi näite varal: “Kas Odinets tõesti arvab, et pärast samasooliste võrdsustamist heteroperega hakkan mina temasse paremini suhtuma? Ei, lausa vastupidi, vastumeelsus minus kasvab, kui ma mõtlen, millise räige teerulliga nad traditsioonilise perekonna lammutavad. Ma ei karda isegi öelda, et viha temasuguste vastu kasvab. Ainult et tema saab siis mind vihakõneseadusega türmi saata. Eks otsustage ise, kes kõigest sellest kasu saab.”

Paraku arvataksegi LGBT-s, et kui homo- ja vihakõneseadus on vastu võetud, siis kõik hakkavad lausa neid armastama. Ei hakka, suur konservatiivne kogukond, kellelt võetakse nende väärtused, peab lihtsalt endas nördimuse ja viha maha suruma. Kas samasoolised tõesti tahavad sellist olukorda, kus neil on küll traditsioonilise perega võrdsed õigused, mis on vaenukõneseadusega kaitstud, kuid samas elab nende kõrval teine, allasurutud ja oma väärtustest ilma jäetud kogukond? See ei lõhna mitte võrdsuse, vaid uue ülekohtu järele.

Kõik “võrdsused”, mis pressitakse teerulliga ühiskonnale peale, teevad olukorra halvemaks, kui ta kunagi on olnud. Võiks ju Lääne-Euroopast õppust võtta: Saksamaa, Rootsi, Prantsusmaa, Suurbritannia jne, kõik on aastakümneid “sallivriigid”, aga vaenukõneseadustele keeratakse aina vinti juurde. Ju siis ei saa sallivust ikkagi kehtestada süsteemiga “keelan, käsen, poon ja lasen”.

Kahjuks ei saa vasakliberaalne ühiskond sellest aru (või siis ikka saab), sest jätkatakse marksistide loosungiga: “Kõigi maade sallivuslased, ühinege…või ma tulistan!”

Uued Uudised