06.06.2023
Kui EKRE eelnõu läinuks läbi, polnuks valimisliitudel järgmistele kohalike volikogude valimistele enam asja.
Esmaspäeval oli Riigikogu ees õiguskantsler Ülle Madise, vastamaks EKRE arupärimisele e-valimiste ja sellega seonduva õigusselgusetuse kohta. Paraku piisavalt rahuldavat vastust saadikud ei saanud ja selle võttis kokku EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.
“Kõigepealt ma loen ette uuringu, mille tellisid meie erakonna fraktsiooni liikmed Norstati kaudu, mis viidi läbi mõne nädala eest – ja mis ütleb, et ligi 40% Eesti inimestest peab e-valimisi ebausaldusväärseks ja leiab, et Riigikogu valimistel toimus e-valimistel osaline võltsimine. Kui inimestelt küsiti, et kas nende arvates on Eestis e-valimised usaldusväärsed, vastas 36% “jah” ja 17,6% “pigem jah”, aga 14% ütles “ei” ja 24,3% ütles “pigem ei”. Kui küsiti, kas Riigikogu valimistel 2023. aastal toimus osaline võltsimine, vastas “jah” 22,1%, “pigem jah” 17,6%.
Vaadake, need on numbrid, mis on väga tõsised. Kui meil on juba üle kolmandiku Eesti valijaskonnast, kelle arvates riigivõim on saadud varastamisega, valimiste võltsimisega, ebaausal teel, siis meil on tegelikult väga-väga tõsine poliitiline kriis. Sellisel juhul peaks kõik riigi institutsioonid tegelema palehigis põhiseaduslike institutsioonide valimise usutavuse ja usaldusväärsuse taastamisega, mitte tegelema formaalsustega, formalismide taha peitumisega, öeldes, et justkui on kõik korras või seda teemat ei olegi võimalik või vajalik arutleda.
Mis on probleem e-valimistega? Loomulikult suur probleem, millest ka täna ju tegelikult ei saanud üle ega ümber, on ühetaolisus. Põhiseadus ütleb väga selgelt, et valimised on ühetaolised. Ütleb muide lisaks sellele, et valimised toimuvad ühel kindlal päeval. Ei ole niimoodi, et valimised kestavad seitse päeva, seda ei luba põhiseadus. Kuidagi on veninud valimised seitsmepäevaseks. Ühetaolisus – just küsis Rain Epler. Kui inimene annab oma ID-kaardi valimisteks kellelegi, siis see justkui kuidagi peaaegu kaudselt on enam-vähem lai volitus, mida võib teha, aga kui inimene annab oma volituse, kas või notariaalse volituse, ütleb, mine valima minu eest paberil, no siis seda küll teha ei saa. Ei ole ühetaolisus. Kas saab paberiga teha niimoodi, et lähed, täidad sedeli ära, viskad kasti, siis ütled järgmine päev, et mõtlesin ümber, andke mu sedel tagasi, palun, ma täidaks ta uuesti? Ei saa. E-sedeliga saab sisuliselt seda teha, kustutad vana ära ja teed uue asemele. Nii mitu korda, kui tahad. Ei ole ühetaolised, lihtsalt ei ole.
Aga mis on kõige olulisem vahe sellel ühetaolisusel? See, mida ma tean, et Ülle Madise mõistab, mis see tähendab, et keskmine mõistlik inimene on võimeline vaatlema pabervalimisi, on võimeline pabervalimiste tulemuse kindlakstegemist vaatlema, kaasa lugema, aru saama, kust tulid sedelid, kui palju neid oli kastis, kellele kui palju hääli anti. Jah, seitse ja üks võivad sarnased välja näha, aga lõppkokkuvõttes on võimalik neid ära lugeda.
E-valimisi ei olegi võimalik vaadelda. E-valimistel küll viiakse läbi kordusülelugemine, aga see ülelugemine ei ole tegelikult ülelugemine, sest see ülelugemine, mida e-valimistel tehakse, on sisuliselt sama, kui sulle antaks pabersedelite kast, kus sa ei tea, ei ole näinud, kes tuli valima, millal tuli valima, kellele anti sedeleid, mida nad sinna sedelile kuidas täitsid, kes üle luges. Vaid viimasel päeval tuleb sul tagant ruumist, kinnisest ruumist välja valimiskomisjoni liige, ütleb, näete, mul on siin valimiskast, ma valan selle nüüd teie silme all tühjaks ja loeme kõik koos üle. Selline on e-valimiste ülelugemine. Sa ei ole saanud vaadelda ega kontrollida, millal inimesed avasid selle valimisrakenduse, millal nad oma sedeli ära saatsid, kust IP-aadressilt tulid hääled, sest kui tulevad näiteks ühelt ja samalt IP-aadressilt kuskilt Harjumaa maantee äärest mobiilipostist, kust tuleb korraga 1000 häält, siis see ei ole tegelikult ju võimalik. Järelikult on seal midagi valesti.
Aga seda ei ole võimalik vaadelda. Me küsisime valimiskomisjonilt, küsisime valimisteenistuselt. Ei saa. Kokku on e-valimiste süsteemis seitse erinevat etappi, kus on võimalik logisid kontrollida, kas on needsamad hääled, mis süsteemi sisse tulid, liikunud edasi, kas nad on dekrüpteeritud, kas nad on kasti liikunud. Ainus etapp, mida meile näidatakse, on lõpus, kus sellest kastist valatakse hääled välja, öeldakse, loeme nad nüüd kõik koos üle. Aga kes need sinna kasti pani, millal nad sinna kasti pani, kuidas pani, kas üldse pani, tegelikult ei ole võimalik vaadelda. Kui me küsisime valimiskomisjonilt, kelle käes on e-valimiste süsteemi programm, loomulikult Riigi Infosüsteemide Ametis. Kui mitmel inimesel on täisligipääs administraatorite sellele süsteemile, mis tähendab seda, et seda süsteemi on võimalik muuta kogu aeg? Ei tea. Küsisime Riigi Infosüsteemide Ametilt, see on riigisaladus, tuleb välja.
Ei saagi teada, kui palju on Eestis neid inimesi, kes saavad sellesse süsteemi sisse minna ja seal kõike muuta. See on riigisaladus. See ei ole vaadeldav valimine. Küsisime, kas me saame seda programmi ise vaadelda? Ei, seda ei saa vaadata ise. See on auditeeritud rahvusvaheliste spetsialistide poolt ja rohkem pole teil vaja teada. Küsima, kus on võimalik meil näha logi, mis ütleb, et seesama auditeeritud programmijupp oli see, millega loeti hääled kokku. Ei, seda küll kuskil vaadata ei saa. Jaa, auditeeritud programm on siin, näete, kõik näete, auditeeritud. Aga kas seda programmi tegelikult ka kasutati Riigi Infosüsteemide Ameti serveris, seda kontrollida ei saa. Ei saa, lihtsalt ei saa, riigisaladus. See ei ole vaadeldavus, see ei ole kontrollitavus, see on valimiste tulemuse panemine usu peale.
Nüüd jõuame põhiivani – Riigikohus on meile öelnud, sellisel viisil e-valimiste korraldamine ei ole seadustega kooskõlas, seda tuleb täpsustada seadustes. Ütles eelmisel aastal, ütles seekord, ütles, et süsteemi on vaja täpsustada. Ei ole niimoodi, et valimiskomisjon teeb mingisugused juhised ja see on piisav. Valimiste läbiviimine peab olema selgelt lahti kirjutatud seadustes. Riigikogu ei ole seda muutnud. Loomulikult ei ole muutnud. Üks ja sama partei võidab kõiki valimisi alates sellest ajast, kui e-valimised on asutatud. Ta ei hakkagi kunagi seda muutma.
Kuidas me sellest olukorrast mööda saame, ega väga palju võimalusi ei ole. Oleme pöördunud Riigikohtu poole, Riigikohus ütleb, et meie ei saa midagi teha. Pöördume õiguskantsleri poole, õiguskantsler ütleb, et tema probleemi ei näe. Aga kuidas siis seda probleemi lahendatakse? Tuleme siia saali eelnõuga. Ma ei tea, kas jõuab järgmine nädal või jõuab septembris esimesele lugemisele ka. Noh, kes meist hinge kinni hoiab, et see tegelikult jõuab ka teisele lugemisele? Mina küll mitte. Aga kuidas me seda lahendame siis? Seda vastust oleks täna tahtnud teada.”