08.06.2023
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ei kaitse hooldekodude asunikke, selgus arutelust.
Kolmapäeval oli Riigikogus arutlusel EKRE saadikute arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole Värska Südamekodu OÜ tegevuse kohta ja minister sai kuulda karmi kriitikat.
Teksti luges ette saadik Kert Kingo: “13. veebruaril sellel aastal jõudis avalikkusesse saate “Kuuuurija” vahendusel õõvastav juhtum, kus 2021. aasta veebruarikuus Värska südamekodusse paigutatud teotahteline, täies elujõus ja iseseisvalt liikuv meesterahvas oli 15. jaanuariks 2023. aastaks muutunud tundmatuseni. Tema kehast olid nälgimise tagajärjel alles ainult luu ja nahk, tema liigesed olid ebanormaalselt kõverdunud ehk moondunud ning ta ei olnud võimeline enam rääkima, iseseisvalt sööma-jooma ega liikuma. Hiljem on arst tuvastanud, et sellel meesterahval nimega Aavo oli murdunud parem puusaluu ja see oli tunginud vaagnaluusse. Luud olid valesti kokku kasvanud.
Juba 2019. aasta detsembrikuus tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrolli käigus sellessamas Värska Südamekodus üldhooldusteenuse osutamisel mitmeid suuri puudusi ja rikkumisi. Tolleaegne hooldekodu juht ja praegune Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Anti Haugas väitis hiljem, et hooldekodu parandas kõik nimetatud puudused. Seejärel vahetus hooldekodu juhataja. 13. veebruaril 2023. aastal avalikkusesse jõudnud videojäädvustuse põhjal selgus aga, et ette heidetud puuduseid Värska Südamekodus siiski likvideeritud ei olnud.
Vastupidi, lisaks sellele, et hooldusasutuses polnud tagatud elanikele turvalist ja inimväärset elukeskkonda, leidis seal aset hoolealuse julm piinamine, millega tekitati talle raske tervisekahjustus. Tema suhtes pandi toime kehaline väärkohtlemine ning tema elu ja tervis asetati ohtu ehk tema suhtes pandi toime kuritegu, mille osas praegust käib kriminaalmenetlus. Värska Südamekodu kuulub Südamekodud AS kontserni, mille tegevusalaks on vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus. Nimetatud asutus reklaamib ennast kui professionaalse hooldusteenindusega eakate kodu, kus on heal tasemel hooldusteenus.
Kuna Värska Südamekodus hoolealuse suhtes toime pandud võigas tegu on pälvinud suurt avalikkuse tähelepanu ja riivab tugevalt paljude inimeste õiglustunnet, siis sellega seoses esitasimegi ministrile arupärimise, millega soovime vastuseid näiteks sellistele küsimustele. Olete 16. veebruaril 2023. aastal andnud meediale intervjuu, milles märgite, et kõnealune olukord oli teile teada juba varasemalt ehk siis enne “Kuuuurija” saadet ja sellega tegeleti. Selgitage palun, millistes tegevustes see tegelemine seisnes.
Samuti soovime teada, et olete meedias 16. veebruaril sellel aastal öelnud, et igasugune inimestele, klientidele või nende lähedastele ebamugavuse tekitamine on lubamatu. Arvestades, et asutuses toimuva eest vastutab eelkõige asutuse juht ehk Värska Südamekodu puhul juhataja, kas teie hinnangul on õige, et Kati Arkman, kelle ametisoleku ajal kõnealune juhtum ja õõvastav tegu aset leidis, jätkab senini asutuse juhataja ametikohal töötamist? Samamoodi soovime teada asjaolu, et te olete ise Südamekodude AS kontserni ja Värska Südamekodu juhtorganite liikmetega erakondlikult seotud, mistõttu see annab põhjuse seisukohaks, et olete sotsiaalkaitseministrina kallutatud ja jätnud isiklikust huvist lähtudes antud juhtumile asjakohaselt reageerimata. Kuidas teie tahtmatus tagajärgedega tegeleda sobitub õigusriigi kontseptsiooniga? Kuidas te hindate seda korruptsioonivastase seaduse raames?
Loodame väga, et minister suudab põhjalikult vastata nendele küsimustele ja meile saab selgemaks Südamekodudes toimunud kuritegelik käitumine, inimese piinamine ja vigaseks tegemine. Ja loodame, et ka ministril on ka midagi head meile sellega seoses öelda.”
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas: “Ma tõepoolest olin teadlik, et sellised sündmused olid aset leidnud, sest mind oli informeeritud Sotsiaalkindlustusameti algatatud järelevalvest nende sündmuste valguses… /…/ Sotsiaalkindlustusamet ei viinud pärast õiguskantsleri kontrollkäiku 2019. aasta detsembris läbi täiendavat järelevalvet Värska Südamekodus. /…/ Sotsiaalkindlustusamet lähtub järelevalvatavate asutuste valimi moodustamisel olemasolevast ressursist ja ohuprognoosist. /…/ Tänase seisuga on kohalikke omavalitsusi ja tegevusloaga sotsiaalhoolekandetegevuskohti kokku 1333, mille osas on Sotsiaalkindlustusametil kohustus läbi viia riiklikku või haldusjärelevalvet. /…/ Kolmas küsimus, mis puudutab asutuse juhi Kati Arkmani ametisoleku ajal toimunud juhtumit ja asjaolu, et proua Kati Arkman jätkab senini juhataja ametikohal töötamist. Olgu öeldud, et ainult asutuse omanik saab vahetada juhte. /…/ Et hinnata Värska Südamekodu rikkumiste kõrvaldamist, toimus uus paikvaatlus 19. aprillil käesoleval aastal, kus tuvastati, et Värska Südamekodu on järginud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut, hooldusplaanid on koostatud kõigile 58 kliendile ja hooldusplaanid on ka üle vaadatud. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas järelevalvemenetluse 10. mail 2023. aastal. Lisaks selgitame, et tegevusluba saab äärmise abinõuna kehtetuks tunnistada majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuste olulise rikkumise tõttu. /…/ Antud juhul oli järelevalve tulemuslik ja asutus on asunud õigusakte täitma.”
EKRE fraktsiooni saadikuid ministri ümmargune jutt ei rahuldanud.
Varro Vooglaid: “Te rääkisite pikalt sellist suhteliselt bürokraatlikku juttu siin, aga mina tahaksin ausalt öeldes küsida hästi lihtsalt ja inimlikult mõistetavas keeles. Kuidas on lihtsalt võimalik, et selline asutus saab Eesti Vabariigis edasi tegutseda, kus on dokumenteeritult inimene sisuliselt surnuks piinatud? Need pildid, mida me nägime, need on midagi sellist, mida me oleme näinud ajaloolistelt piltidelt, ma ei tea, Auschwitzist, Buchenwaldist, kuskilt Gulagi laagritest. No see on ju täiesti uskumatu! Ja mu küsimus seisneb selles, et mis peaks ilmnema selleks, et ühelt selliselt vanadekodult võetaks tegevusluba ära selle. Mis peaks juhtuma, kui see kvalifitseerub? Kas on vaja reaalselt surnuks piinata inimesed enne, kui me jõuame sinna punkti, et öelda, et nüüd aitab, inimesi ei saa rohkem selle asutuse hoole alla jätta.”
Ants Frosch: “Austatud minister! Te ise mainisite siin ka lisaks just praegu Lillekodu, lisaks sellele Värska Südamekodule. Aga need mõlemad juhtumid tegelikult viitavad sellele, et meie sotsiaalhooldussüsteemis on tööl inimesed – need võivad olla üksikud, aga siiski heidavad nad varju kogu süsteemile –, kelle mentaliteet on tõesti pigem Doktor Mengele mentaliteet. Inimesed on täiesti asjad, vahendid ja ei midagi muud. Minu küsimus on selles. Te ütlete, et teie ministrina ei saa siin sekkuda, aga kuidas te vaatate ise inimesena sellele?”
Siim Pohlak: “Hea minister! Te ennem ka ise tunnistasite, ütlesite, et te olite teadlik sellest probleemist juba enne “Kuuuurija” lugu. Ma küsin niimoodi, et saada aru veel võib-olla paremini nende probleemide ulatusest: kas ja kui palju on veel selliseid analoogseid juhtumeid, mis ei ole võib-olla “Kuuurijasse” jõudnud või avalikkuse ette jõudnud, aga mis on teile teada? Kas neid on ja kui on, siis kui suurel määral või suurel arvul?”
Jaak Valge:”Tegelikult ju tõepoolest seadusandja ega ka minister üksikjuhtudega tegelema ei peaks, aga see juhtum on eriline. Esiteks, väga õõvastav, ja teiseks, ikkagi viitab sellele, et see ei pruugi olla erand. Ja loomulikult ei saa minister kõigega kursis olla. Küll aga on ministri kohuseks korraldada tingimused, et niisuguseid juhtumeid üleüldse ei saaks olla võimalikud. See on ministri poliitiline vastutus. Teie jutust nüüd minu kuulmise järgi küll ei järeldunud, et oleks mingeid olulisi tingimusi meie sotsiaalsüsteemis pärast selle juhtumi ilmsiks tulekut muudetud. Ja küsimus on siis selline: kas siis nende väikeste muudatustega piirdutegi? Ja teiseks: kui veel midagi veel nii õõvastavat ilmneb, kas te siis võtate poliitilise vastutuse?”
Martin Helme: “Ma ei saa kuidagi uskuda neid krokodillipisaraid. Kvaliteedinõuded on olemas ka praegu, neid lihtsalt ei täidetud, jõhkralt ei täidetud, ja see jutt, et ootame uurimise ära ja siis vaatame, see ei ole ju mingi jutt. Vahepeal siis laseme inimesi edasi piinata rahumeeli, et Südamekodu saaks raha teenida või? See jutt, et mina ministrina ei saa sekkuda, on täiesti rumal jutt. See on teie haldusalas, järelevalve on teie käes ja te lausa peate sekkuma, mitte ei saa sekkuda. Mul on tunne, et kõik taandub väga lihtsale: Südamekodu AS kontsern on reformierakondlaste pesa. Südamekodu kontserni tegevjuht, juhatuse liige on Meelis Mälberg, osanikud on Rain Rosimannus ja Martin Kukk, endine erakonna peasekretär. Värska Südamekodu juhatuse liikmed ja hooldekodu juhataja on Anti Haugas, meie hea kolleeg siin teie fraktsioonis – kõik Reformierakonna liikmed. Ja vot mulle tundub, et sellepärast te ei saa mitte midagi teha ja kogu aeg mõtleme heade sisendite peale. See ei lähe!”
Rene Kokk: “Hea minister! See on muidugi äärmiselt kahetsusväärne, et me aastal 2023 arutame selliseid asju siin ega ole siiamaani suudetud ära lahendada, et selliseid probleeme ei oleks. Nüüd ma küsin teie seisukohta. Meil tihti ühiskonnas on selline lähenemine, et kui mingi asi on ära toimunud, siis las ta olla ja ärme hakka süüdlasi välja selgitama, katsume parem leida lahendused, kuidas edasi minna. Ma pean ütlema, et mina olen risti vastupidisel seisukohal, süüdlased tuleb välja selgitada ja sellepärast sellised asjad meil juhtuvadki meie ühiskonnas kõik vaatavad läbi sõrmede ja räägivad juttu, kuidas ärme selgita välja süüdlasi. Nüüd siit küsimus. Missugune on teie arvamus, milline peaks olema ikkagi vastutus ja karistus nendele inimestele, kes käituvad meie kaaskodanikega selliselt, kes on sellises olukorras, nagu nad seal on, enda eest seista ei saa. Kuidas me peaksime neid karistama? Palun konkreetselt mingeid mõtteid selles osas.”
Arvo Aller: “Hea minister! Väga põnevad lähenemised ja loomulikult nagu ikka ei vastanud Varro Vooglaiu küsimusele, mis peaks ikkagi juhtuma. Sellest te libisesite üle, räägite siin järelevalvest ja tegevuslubadest. Aga eks me saame aru, et hooldekodud on omavahel ringkaitses ja sealt midagi välja ei imbu. Peab keegi olema nõndanimetatud vilepuhuja, kes toob selle asja avalikuks. Nagu me kuulsime, osa asju, te teate. Ja kindlasti ma loodan, et seal on alustatud järelevalvet. Aga ma küsiksin selles kontekstis, et need järelevalvet ja tegevused, kui palju on näiteks järelevalve tulemusel tegevuslubasid ära võetud. Maaelu kontekstis ma tean, et kui loomi väärkoheldakse, siis võetakse loomad ära ja võetakse ka ettevõtja tegevusluba ära. Nii et inimestega me võime käituda nii, nagu me ise tahame. Aga on teil teada, palju on tegevuslubasid ära võetud?”
Rain Epler: “Proua minister! Päris õõvastav on mõnesid teie vastuseid kuulata, aga teie seisukohti on olnud õõvastav siin viimastel nädalatel nii meediast lugeda kui kuulata ka enne. Te poete selle kvaliteedinõuete kehtestamise taha, aga ometi on ju ühiskonnas mingid sellised kokkulepped, mida ei pea kirja panema. Ja selle kaasuse puhul need kvaliteedinõuded ju tegelikult ei puutu asjasse, sest ei saa ju juhtuda olukord, et kehtestatakse sellised kvaliteedinõuded, mille kohane oleks olnud antud hooldekodus toimuv, eks ole. Ja sellest tulenevalt ma küsin, et sõltumata nendest kvaliteedinõuetest, ma loodan, et te nõustute, et selline asi oli lubamatu. Ja see ju ei puutu asjasse, et need tegevusload kehtestati paar aastat tagasi. Nüüd nad on olemas ja nüüd on võimalik see ka ära võtta, kui ilmneb mingi asjaolu, kus kvaliteedinõuded ei puutu asjasse. See oli ju räige käitumine.”
Helle-Moonika Helme: “Jaak Valge siin enne ütles väga õieti, et ministri asi on korraldada tingimused ja ministril on poliitiline vastutus. Ja nüüd, kui meil on tehtud ka sellised otsused, et maksumaksja raha suunatakse palju suuremas mahus hooldussüsteemi, eakate hooldusesse, selle raha ja ressursi suurenemisega muuseas suureneb ka teie vastutus. Tuletan meelde, et suur osa sellest rahast läheb ikkagi reformierakondlastele kuuluvatele hooldekodudele ja ühes nendest see jube juhtum ju toimus. Teie ministrina olete Reformierakonna liige ja on äärmiselt kahetsusväärne, et keegi ei näe siin huvide konflikti. Selle juhtumiga seoses see karjub ju eriti näkku. Te räägite, et ei saa olla poliitilist juhtimist, ei saa olla poliitilist järelevalvet. Aga poliitiline vastutus selles küsimuses võiks ju ometi olla. Tegelikult te peaksite tagasi astuma. Kas te ei arva seda? Palju väiksemate asjade eest on tagasi astutud.”
Mart Helme: “Lugupeetud minister! Ma ütleksin niimoodi, et teie häbematus on jalustrabav. Te sisuliselt õigustate kõike seda, mis on toimunud. Sisuliselt õigustate: jaa, see on kahetsusväärne. Aga mitte midagi ei juhtu. Mitte midagi ei juhtu, teie reformierakondlastest joped saavad endiselt oma tulusid sealt. Kusagil on kellelegi natukene sõrme viibutanud, et ei olnud ilus, ärge rohkem nii tehke. Ja kõik see ongi niimoodi. See on ikka uskumatu, Eesti Vabariigis võib hooldekodus surnuks näljutada peaaegu inimese. Muide, ajakirjanduse vahendusel ma tean, et inimene viidi sealt ära ja teises hooldekodus sai ta hea hoolduse ja kosus ja on praegu elu ja tervise juures. Ei olnud seal mingi raske haigus juba enne seda, enne mida. Ja kuskil teises hooldekodus võib mõnitada ja piinata lapsi. Aga mis on teile kõige olulisem? Homode õigused ja abieluvõrdsus?”
Loo võttis kokku Kert Kingo: “Head kolleegid! Siin me nüüd oleme. Me räägime elusast inimesest. Me tõstatame probleemi, kuidas on käitutud elusa inimesega ja me kuulame ministrilt juttu ainult: raha ajab ministeeriumi töö korraldamisest kõik, tehnilisi andmeid, protseduurilist juttu, nagu robotit, ilma igasuguste emotsioonideta, ilma igasuguse empaatiata. Ja selline inimene on tervise‑ ja töö‑, ei, sotsiaalkaitseminister, saate aru. Sotsiaalkaitseminister on inimene, kellel on täiesti ükskõik, kes lihtsalt räägib tehnilisi ja igasuguseid andmeid. Minister rääkis, et ei saa, kui me räägime siin Värska Südamekodust, et ministeerium ja minister ei saa võtta sellisel hooldekodul, rõhutan sõna “hooldekodu”, kus inimene näljutati praktiliselt surnuks, teda piinati, ta oli vigastatud – ei saa tegevusluba ära võtta, nemad pakuvad teenust. Ja minul tekkis küll küsimus, et kas hooldekodu, mis peab inimeste eest hoolitsema, pakkuma teenust, teenus ongi nüüd näljutamine ja piinamine. Kas see nüüd saabki standardiks?
Minu loogika ütleb ja senine kogemus erinevates riigiametites, kui ei pakuta standarditele vastavat teenust ja see on kõvasti rikutud inimese suhtes, selline jõhker piinamine on ilmselgelt rikkumine ja ilmselgelt viitab sellele, et see hooldekodu ei taga seda teenust, mis ta on kohustatud tagama, siis lihtsalt tulebki tegevusluba ära võtta. Aga loomulikult, kui oma erakonnakaaslaste rahaallikas on see, siis seda ei saa teha.
Teine küsimus on see, et kui inimene, kes oli usaldatud hooldekodusse hooldajate hoole alla sinna, kelle eest maksti raha, kuidas mitte keegi ei märganud, et inimene päev-päevalt kõhnus, järjest rohkem kõhnus ,tema liigesed järjest rohkem deformeerusid, inimene sandistus. Mitte keegi ei märganud! Ometigi on seal ju hooldajad, kes regulaarselt käivad, 24/7 on järelevalve, hoitakse silma peal, töötavad vahetustega, on erinevad inimesed. Mitte keegi ei näinud. Mina järeldan seda sellest, et see taheti lihtsalt maha vaikida, loodeti, et see asi lähebki ilusti, inimene sureb ära, rahu majas. Õnnetuseks tuli saade “Kuuuurija”, kes avalikustas selle. Minister rääkis küll, et on alustatud riiklik järelevalvemenetlus, noh see on formaalsus ju. Ma saan küll jutust aru, et ei olegi mitte mingit huvi ega tahet teha järeldusi, kuidas on selline asi võimalik asutuses, kus on 24 tundi seitse päeva nädalas inimeste üle järelevalve olemas, ehk silm peal, kuidas keegi hakkama saab, mis on nende kohustus, kas on ravimid võetud, kas tal on juua, kas ta saab liikuda – ja mitte keegi ei tea, seda lasti lihtsalt minna. Ei tahetudki. Tahetigi ära peita see asi.
Ja kui minister ütleb, et tema ei saa sekkuda. Me ei räägi sellest, et mingi IT‑lahendus ei tööta. Me ei räägi sellest, et võib-olla ei olnud piisavalt eluslilli kuskil selles hooldeasutuses. Me räägime elusast inimesest. Ja see suhtumine elusasse inimesse ei tohi selline olla. Mina ei sekku. See ei tohi selline olla, et see on normaalne, et sellised asjad meil 2023. aastal Eestis juhtuvad. Selline asi ei saa lihtsalt olla ja ma ütlen, et minister lihtsalt ei taha, ei taha vastutada ja ei taha tegeleda. Ja kõige parem vastus on alati, et mina ei tea midagi.
Kui me vaatame kogu pilti, siis meie sotsiaalkaitseministri tegevusest. Värska Südamekodus on jõhker piinamine, inimese alandamine, näljutamine. Lille Kodu juhtum, kus puuetega laste, vaimse puudega lapsi mõnitati. Ehk sõltuvussuhtes olevaid lapsi mõnitati, füüsiliselt väärkoheldi. Neid peksti, neid piinati. Jälle minister ei tea mitte midagi. Noh juhtub jah, väike tingimuslik karistus ja mina ei tea midagi, minister ei saa sekkuda. Nüüd hiljuti järjekordne uudis, kuidas Tallinna nägemispuudega lapsed ei saa juba kolm aastat Tallinnas rehabilitatsiooni ja tugiteenuseid. Ja sotsiaalkaitseministri jaoks on normaalne, et ei saa, sest raha on ju vaja, rahad võeti ära, et neil oleks oma ruumid, ja see teenus – las käivad Tartus. Sest minister ütleb selle peale, et mul ei ole aega kõigega tegeleda. Minister ei saa sekkuda, aga minister saab sekkuda vikerkaareliste voodieludesse, seista nende eest, võidelda nende eest, ministril on aega homoabieludega tegeleda, nende isiklike muredega, 1% Eesti elanike muredega, sest nagu minister on öelnud, see on tema südameasi nende eest seista. Tema ei seisa nende inimeste eest, kes on hooldajate – tõenäoliselt ikka hooldajate – hooldekodus või ütleme, hoolekandeasutuses nende hoole all, kes on sõltuvuses nendest. Nende eest ei ole ministril aega seista. Aga vot paraadidel käivate vikerkaareliste tähestiku eest tema südikalt seisab.
Ma sooviksin, et minister nüüd äkki tuleb saali tagasi, mul on talle küll küsimus. Mina leian, et tema ei saa oma tööga hakkama, sest selline kalk, igasuguste emotsioonideta, täiesti ilma empaatiata inimene ei tohiks selles valdkonnas üldse töötada. Ma ei tea, kas minister tuleb enam tagasi, ma sooviksin küll teada, et kuidas nüüd on see riigimehelikkus, kui minister ei saa hakkama oma valdkonnaga, minister ei taha oma valdkonnaga tegeleda, vaid tegeleb mingi seltskonna, 1% Eesti elanike isiklike voodiprobleemidega, siis kuhu jääb poliitiline vastutus, sest oma valdkonnaga ei tegele? Kunas minister astub tagasi? Või Reformierakonna stiil ongi see, et las inimesed surevad, las inimesi piinatakse, las inimesi sandistatakse, näljutatakse – ja mitte midagi ei tehta, sest meie tegeleme ainult homoabieluga, sest see on prioriteet number üks, ja inimelu ei maksa meie riigis mitte midagi. Nad ei ole mitte midagi väärt. See on lihtsalt niivõrd masendav. Ja see on väga pehmelt väljendatud.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid