06.07.2018
Einar Visnapuu Valka piiripunktis Alko1000 kaupluses.
Kui peaks leidma ühe eestlase, kes on valitsuse ebaõnnestunud aktsiisipoliitikast kõige rohkem võitnud, siis võiks see olla poeketi Alko1000 üks omanikke, 42-aastane Võru ettevõtja Einar Visnapuu. Ometi ei kiirusta ta valitsusele aitäh ütlema, sest võimuerakondade poliitika talle meeltmööda ei ole.
Hiljuti otsustas Visnapuu liituda rahvuskonservatiividega, et Eesti elu hakkaks normaalsuse suunas liikuma. Einar Visnapuu on sündinud Võrus, elanud Tartus ja Tallinnas, tegelenud metsaäri ja ehitusega, pidanud pubi ja tegeleb nüüd viimased neli aastat alkoholi müügiga. Lisaks müüb nende kett ka toiduaineid. Võiks öelda, et just piirikaubandus on see, millega ta kõige tihedamalt seotud on.
Piirikaubandus oli algul nulltasemel
Visnapuu ütleb, et kui tema ja partnerid selle äriga alustasid, polnud piirikaubanduses suurt buumi ette näha, kuigi Eesti ja Läti hinnaerinevus oli märgatav.
„See, et meie sellise ettevõtlusega alustasime, oli juhus ja õnn — vaatasime, et suured piiripunktid seisavad tühjana,“ meenutab ta. Esimene Alko1000 kauplus tehti Valka, siis järgnesid Ikla ja Ape. „Esimese kuue kuu järel mõtlesime, et äri tuleb kinni panna, aga siis hakkas meedia aktsiiside erinevusest tingitud hinnavahet nüpeldama ja võib öelda, et ajakirjandus tõi rahva piirile.“ Mehed alustasid kauplustega 2015. aasta oktoobris, piirikaubandus sai aga hoo sisse 2016. aasta jaanipäeva eel.
Nüüdseks on tegutsetud veidi alla kolme aasta ja ettevõtja ise usub, et piirikaubanduse mõju saab kett tunda veel kuni kaks aastat. Kuid ka edasiseks tegutsemiseks on A1000 Market oma koha Eestis sisse võtnud. Alko1000 pakub hetkel Lätis tööd 67-le inimesele, Eestis 40-le, kuid Eestisse tuleb poolsada töökohta juurde, sest kauplusi on kavas avada ka Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Eestis on nende kett esikohal odava toidukorvi poolest. „Ühel hetkel tuleme Lätist koju ja siis on meil kett siin juba olemas,“ räägib Visnapuu.
Palgad on ettevõttes head
Mis puutub piirikaubandusse, siis leiab Einar Visnapuu, et see on elavdanud Eesti ja Läti omavahelist kaubandust ja Eestis on nende alkoholiäri tõttu kannatanud ehk vaid need poed, mis nagunii kasumlikud ei ole.
A1000 Marketi süsteemis saab kõige vähem teeniv töötaja kuus kätte vähemalt 750 eurot. „Oleme tõstnud palgataseme nii kõrgele, et kaadrivoolavust meil pole; tunnen oma töötajaid nägupidi,“ ütleb Visnapuu. „Kui me suudame maksta sellist palka ja lasta kliendid poeuksest välja nii odava ostukorviga, siis järelikult läheb meil hästi, ja meie kasum jääb Eestisse.“ Konkurente kett seega ei karda.
Läheb isegi nii hästi, et A1000 Market ja Alko1000 sponsoreerivad spordiklubi A1M Motosport ja Einar Visnapuu on selle tegevusega katnud kõik motospordialad — on olemas erinevad divisjonid autorallis, A1M Motosport Husqvarna motokrossitiim, eraldi driftitiim, klubis on noor andekas jetisõitja Marten Männi. Toetatakse ka Valga-Valka korvpallivõistkonda. Motoklubi on eriti populaarne Lätis. „Tegime klubi selleks, et noored kodust välja tuua,“ selgitab ta.
Ettevõtjana häirivad Einar Visnapuud eurodirektiivid ja meeletu hulk ametnikke. „Meie firmaski käivad igasugused kontrollid, aga Brüssel ei tohi otsustada, kuidas meie siin omal maal elame,“ on ta veendunud. Isiklikest veendumustest lähtuvalt toetab ta rahvuskonservatiivset maailmavaadet, sest tal on kaks tütart, kelle julgeoleku pärast ta muretseb, kui siia peaks saabuma massiliselt võõraid. Samuti ei soovi ta kuulda, et tema lapsed võiks lasteaiast või koolist tulles rääkida kaaslastest, kellel on näiteks kaks isa — geiagenda tuleks lastest eemal hoida.
EKRE annab Eesti rahvale tagasi
Hiljuti otsustas ettevõtja liituda EKRE-ga. Miks?
„EKRE räägib selles keeles, millest ka tavainimesed aru saavad,“ põhjendab ta. Erakonnaga liitumise peamiseks põhjuseks nimetab ta immigratsioonisurvet, mis võib jätkumise korral Eesti rahvale saatuslikuks saada.
„EKRE juhtimisel võib aga riigist saada selline tore Eesti, millisena on teda ette kujutanud ka meie vanemad ,“ selgitab ta, soovides aidata noori peresid laste üles kasvatamisel, mis mehe hinnangul on eriti raske just emade jaoks.
Teise tuge vajava grupina nimetab ta eakaid inimesi. Visnapuu meenutab, kuidas kuulis kord autoga sõites teadet, et riigikogulased on endal palka tõstnud. „Pensionäride puhul ütleb riik, et raha pole, aga sel hetkel mõtlesin, kuidas selle sama tee, mida mööda ma sõidan, on tegelikult ehitanud needsamad pensionärid,“ räägib ta.
EKRE kohta lisab Einar Visnapuu, et valimistel annavad inimesed hääle sellise ühiskondliku institutsiooni tekkimiseks, kes võitleb rahva huvide eest — ja rahvuskonservatiivid räägivadki selgelt, kuidas asjad tegelikult on ja miks erakond on mingisuguse otsuse just sellisena teinud. „EKRE ajab õiget joont, aga see on tänapäeval haruldane,“ märgib ta.
Erakonna vahetus tuli mõistmisest
Ettevõtja ütleb otsekoheselt välja, et on varem olnud Reformierakonna liige. Kuni avastas , et seal on eesmärgiks ainult oma taskute täitmine, mitte Eesti elu paremaks tegemine.
„Kui ma Reformierakonda läksin, siis ei olnud EKRE-t pildil, ei olnud pagulaskriisi ega kooseluseadust ja nii suurt Euroopa Liidu kummardamist ka polnud nagu praegu,“ selgitab Visnapuu. Tema sõnul ei muutu mitte ainult erakondades olevate inimeste maailmavaade, vaid sageli liigub ka erakond ise liikmetele
vastuvõetamatus suunas.
„Olen mõelnud, et kui saan vanemaks, siis peaks meil olema selline riik, millist tahtsime taasiseseisvudes, maailmavaatest sõltumata, riik, kus eestlased oleks hoitud, aga praegu tahab sellist riiki ainult EKRE,” selgitab ettevõtja. Ta jätab praegu lahtiseks edaspidise kandideerimise võimuinstitutsioonidesse, kuid kindlasti ei soovi ta olla passiivne erakonna liige.
Visnapuu ütleb, et paljud tema tuttavad ettevõtjad kaaluvad samuti rahvuskonservatiividega ühinemist, sest näevad EKRE-s erakonda, kes võib Eesti elu normaalseks muuta.
Einar Visnapuu elab Võrus oma ilusas kodus, tal on praeguse abikaasaga 8-kuune tütar ja esimesest abielust 16-aastane tütar, ning ta ütleb, et tahaks veelgi rohkem lapsi.
On asju, mida mees oma elus kahetseb ja selleks on tõdemus, et esimese lapse sünni ajal ei osanud ta hinnata, kui hea on olla isa ja lapsi kasvatada. „Nooruses sellele ei mõelnud, halvad teod ei tundunud halbadena — sel ajal oleks keegi võinud öelda, et ära tee nii…“
Visnapuu ütleb, et on kõike ise õppinud, tal on hea ja asjalik meeskond ning ta on elus hakkama saanud. Haridust peab ta küll puudulikuks, aga haridustee jätkamist päevakorda siiski ei võta. „Tänapäeva ülikoolid toodavad ühesuguse mõtlemisega ja kindlatesse raamidesse surutud inimesi,“ põhjendab ta.