16.01.2019
Viimane küsitlus peaks küll “kahesajatajate” nägudelt naeratuse pühkima.
Projektipõhine provokatsioonipartei Eesti 200 libises ja kukkus, rahvuskonservatiivid jätkavad kindlalt kolmandal positsioonil.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et alates sügisest püsivalt üle valimiskünnise olnud Eesti 200 toetus on plakatiaktsiooni järel langenud kahele protsendile.
Küsitlusest selgub, et kõige populaarsemad erakonnad jaanuari esimese poole seisuga on Reformierakond ja Keskerakond, kelle toetus on võrdne (27%). Kahest esimesest jääb maha, kuid samas kindlalt kolmandal kohal on EKRE (20%). Neljandal kohal on SDE (10%) ning viimasena ületaks valimiskünnise Isamaa (7%).
Eesti 200 toetus, mis veel jaanuari alguses läbi viidud küsitlustes ületas valimiskünnist, on langenud 2%-ni ning praeguse seisuga Riigikokku ei pääseks. Erakond Eestimaa Rohelised sai 2%, Elurikkuse Erakond 1% toetuse ja Vabaerakond 0%.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellis jaanuari alguses küsitluse uuringufirmalt Norstat, et küsida inimeste erakondlikku eelistust enne valimisi. Instituut viib regulaarselt läbi küsitlusi erinevatel teemadel ning teeb tulemuste võrdlemise eesmärgil koostööd erinevate uuringufirmadega.
Küsitluse viis 7. – 13. jaanuarini läbi uuringufirma Norstat ning sellele vastas 1071 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Küsitlusega alustati 7. jaanuaril, ehk samal päeval kui ilmusid Tallinna Hobujaama trammipeatusesse Eesti 200 poolt paigutatud plakatid, mis kutsusid eestlaseid ja venelasi eri pooltele seisma. Seega langes vähemalt 90% küsitlusperioodist plakatiaktsiooni teemalise diskussiooni aega.
“Tegemist on tõenäoliselt ainsa küsitlusega, mis viidi läbi vahetult plakatiaktsiooni ning sellele järgenud diskussiooni ajal ja selle põhjal kaotas Eesti 200 aktsiooniga toetajaid,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. “Kui võrrelda neid tulemusi samuti meie tellitud Turu-uuringute AS-i veebiküsitlusega, mis viidi läbi peamiselt plakatiaktsiooni eel 3.-9. jaanuarini, siis saab öelda, et eriti kaotas Eesti 200 toetust muust rahvusest vastajate seas. Kui veel aasta esimeses küsitluses toetas Eesti 200 7% mitte-eestlastest, siis Norstati küsitluse põhjal on toetus antud grupis 1%,” ütles Johanson.
Võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlus kombineeritud meetodil – 970 vastajat osales telefoniküsitluses ning 101 veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.