Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Räägime asjast”: IT-minister tahetakse välissõitudega jalust minema saada, et ta e-valimisi ei puutuks

-
02.06.2019
Mart ja Martin Helme saadet kardetakse nii hullupööra, et langetakse sovjetiaja tasemele.
© UU

Saates “Räägime asjast” nentisid saatejuhid Mart ja Martin Helme alustuseks, et jutt, nagu ei tohiks ministrid oma saadet teha, on väga lonkav, et sõna on ju vaba.

Martin Helme peatus ka sellel, et nemad on nüüd uurimisalused, sest kutsusid valimispäeval EKRE poolt hääletama. “Me lindistame saadet tavaliselt mõni päev varem ja tõesti ei tulnud pähe, et eetrisse läheb see valimispäeval,” selgitas ta, lisades, et ta ei õigusta küll seaduste rikkumist, kuid Kadrioru asunik ja Riigikogu opositsioon on juba ammu loonud olukorra, kus poliitikas enam reegleid pole, ja kõik on lubatud.

Saatejuhtide sõnul on täielik vale meedia levitatud jutt, nagu oleks rahvuslastel Eestis ja Euroopas halvasti läinud ja peavooluerakondadel hästi – vastupidi, EKRE sai oma saadikukoha kätte, sotside ja Reformierakonna puhul oli nagunii teada, et nad saavad kaks kohta, viimane aga jäi hoopis loodetud kolmandast mandaadist ilma.

Aferistid jäid europarlamendist välja

Küll aga põrusid šarlatan, aferist ja eneseupitaja Raimond Kaljulaid, kes sai küll palju hääli, kuid kohast jäi siiski ilma; samuti provokaator ja intrigant Tarand, kelle kunagisest sajast tuhandest häälest jäi alles kaks tuhat. “Jalahoop Toompeal lõi ta poliitikast välja ja selle hoobi andis ta endale ise,” märkis Mart Helme, lisades, et Tarand on kogu aeg kellegi leival ja nagunii leitakse talle ka nüüd mingi sinekuur ehk vähe vaeva nõudev tulus amet.

Martin Helme täpsustas, et põrus ka Eesti 200, kuid nagu näitasid hilisemad “populaarsusuuringud”, hoitakse seda poliitprojekti järgmisteks valimisteks elus, kuigi selleks ajaks tuleb neil läbipõrunud brändi asemele uus leida ning mees- ja naisiludusi juurde otsida, et variüritusega jätkata. Tsahkna on öelnud, et nemad ootavad järgmist suurt kriisi, mille peale ütles Mart Helme, et ka koalitsioon valmistub selleks.

“Eelmise kriisi ajal tehti valesti kõik, mida teha sai,” nentis Martin Helme. “Kümneid tuhandeid inimesi läks Eestist ära, majandus langes kahe aastaga 20% – mitte kusagil mujal ei läinud asjad nii halvasti. Meie teeme küll nii, et kriisi korral poleks inimestel valus!”

Mis aga puutub europarlamendi valimistesse, siis Martin Helme sõnul tegid koalitsioonierakonnad koguhäälte osas parema tulemuse kui eelmistel EP valimistel. Anomaaliaks aga võib pidada Marina Kaljuranna suurt häältesaaki, mis suunati sotsidele, ja see pole esimene kord nii – varem tehti sama Toomas Hendrik Ilvese ettesöötmisega.

Ebanormaalselt palju sai RE taas e-hääli, sest kõigil teistel oli paberhääli rohkem. Saatejuhid seostasid sellega ägedad rünnakud IT-minister Kert Kingo vastu, keda süüdistatakse sihikindlalt päevast päeva selles, et ta ei rääkivat keeli, ei tahtvat reisida, tal olevat kahtlased nõunikud ja ta olevat üldse üks rumal inimene.

IT-ministrit tahetakse lennukile panna ja minema saata

Martin Helme sõnul on rünnakute taga soov saada IT-minister välissõitude abil jalust ära – talle visati ministeeriumi ilmudes kohe ette välisreiside graafik, mille järgi oleks ta kodus väga vähe. Martin Helme meenutas, kuidas Tarand ütles kord ka välisminister Riivo Sinijärve kohta, et talle tehakse nii tihe välissõitude graafik, et kodus oleks ta võimalikult harva.

“Väliskaubandust ei korraldata välismaal, vaid Eestis, ning selleks on olemas suur ametnike ja diplomaatide võrgustik, kes valmistavad asju ette ja soovitavad siis ministrile, millisele kohtumisele peaks ta isiklikult ilmuma,” selgitas diplomaatias pikalt töötanud Mart Helme.

Martin Helme märkis, et Kert Kingole viskasid tiheda graafiku ette poliitoravatest ja sotsidest ametnikud. “Ka see on libauudis, et Kert Kingo ei läinud komisjoni ette, sest teda lihtsalt ei kutsutud sinna. Väliskomisjonis on sageli juhtunud, et minister ei jõua ametiasjade tõttu sinna, aga kunagi pole seda nii suureks puhutud,” rääkis ta.

Mart Helme meenutas eksminister Sven Mikserit, kes tuli komisjoni, pani asekantsleri rääkima, nokkis ise telefoni, ja kui alluv lõpetas, käskis tal uue punkti kallale asuda.

“Miks IT-ministreid nii tümitatakse kui mitte e-valimiste pärast – meie riik toetub IT-lahendustele ja minister peaks olema kodus, selle asemel aga pannakse ta lennukile ja saadetakse välisreisidele,” toonitas Martin Helme. Mart Helme meenutas seejuures Liisa Oviiri diplomaatilist turismi, samuti Urve Palo ja Rene Tammisti arvukaid välisreise, millest pole silmnähtavalt kasu tõusnud. Ainsana on midagi suutnud Anne Sulling ja sedagi väga kahtlasel moel, vahetades CO-kvoodid elektriautode vastu.

Rõivas uneles Euroopast, kuid jäi Eestisse

Naastes eurovalimiste juurde meenutas Martin Helme, kuidas ta küsis keskerakondlastelt valimisjärgsel päeval, et kas nad lootsidki rohkem kohti saada kui Toomi oma? EP valimistel annab esimese koha see, kui saadakse 30-40 000 häält, järgmise tarvis on vaja juba 70 000 häält. Tegelikult ei panustanud neisse valimistesse suurt eriti keegi, peale RE, Isamaa ja Raimond Kaljulaidi.

Oravad lootsid tegelikult saada kolm kohta, välja jäi paraku Taavi Rõivas ja saatejuhtide sõnul on too nüüd eriti mürgine, sest arvab, et EKRE võttis tema mandaadi ära. Reaalsuses aga korjasid temalt hääled Eesti 200, Marina Kaljurand ja Raimond Kaljulaid.

Marina Kaljurand sai nende valimistega psühholoogilise kompensatsiooni varasemate põrumiste eest ja Helmede hinnangul üritavad nii tema kui ka Siim Kallas järgmistel presidendivalimistel revanši saada – selle võivad rikkuda koos riigipea valimistega tulevad kohalikud valimised, kus valijameeste leidmine võib keerukaks osutuda, sest kaks lähestikku valimist lähevad korralduslikult segamini.

Rahvuslased olid Euroopas edukad

Martin Helme sõnul ei vasta tõele see, et rahvuslikud jõud Euroopas midagi ära teha ei suutnud – nad ei üritanudki lauda puhtaks lüüa ja seda ei ennustanud ka ükski küsitlus. Rahvuslased võitsid võimsalt Itaalias ja Martin Helme sõnul on see riik, kus ühiskonna ummikusse joostes valitakse riiki juhtima uued jõud.

Suurbritannias ei läinud poliitiline eliit Brexiti referendumi järel rahva meelsusega kaasa, vaid hoopis eemaldus temast veelgi rohkem – ning valimised võitis kuue nädala vanune Brexiti Partei. Kolm aastat Brexitit pidurdanud  ja rahvale sellega näkku sülitanud konservatiivid aga said ajaloo suurima hävingu osaliseks.

Mart Helme sõnul oli EP-s siiani kolm euroskeptilist fraktsiooni ja kuigi päris üheks ei ühine need ka uues koosseisus, sest vastuolud on kohati liiga suured, võib oodata, et nad hakkavad rohkem oma hääletamisi ja tegevust koordineerima. “Kui Euroopa Komisjoni hakatakse kokku panema, peavad nad saama komissaride kohti ja siis suunavad nad ka eelarverahasid rohkem rahvusriikidesse,” ennustas ta keerulisi aegu senistele võimuritele.

Martin Helme toonitas, et Marine Le Pen võitis EP valimised Prantsusmaal, president Macroni populaarsus langes pärast valimisi järsult, ning rahvuslased tugevdasid oma positsioone ka Saksamaal, Soomes ja paljudes teistes riikides, saades oma loodetud mandaadid kätte ja enamgi. Uus EP koosseis on tema hinnangul lootustandev.

“Kui föderalistide rongi rööbastelt ei lastudki, siis pandi sellele tugev pidur peale,” võttis Mart Helme eurovalimiste teema kokku.