Alles äsja rahvuskonservatiividega ülbitsenud sotsid on osutunud parketikõlbmatuks nii Reformierakonnale, kellega koos nad abielureferendumit põhja lasid, kui ka Keskerakonnale – kui Isamaad võeti veel poole sõnaga jutuks, siis sotse isegi ei mainitud.
Alles mõne päeva eest ülbitses Ossinovski: “On muidugi omamoodi irooniliselt vahva, et selle seadust rikkuva teerullimenetluse lõpuks maandute te mõnusasti opositsiooni. Eks teil opositsioonis on aega selle korrastamisega rahulikult tegeleda ja järele mõelda. Eks kahtlematult opositsiooni siirduv natsionaalpopulistlik jõud on ka teatud märgiline lugu sellega, et koos selle eelnõuga ka nemad opositsiooni maanduvad.”
Vasakäärmuslased ise aga on juba valimistest saati opositsioonis ja veel nii sügavalt, et neid ei võetud isegi jutule, kui algasid uued koalitsioonikõnelused.
Kes tahakski võtta kampa Indrek Saare seltsimehed, kelle räige “juunikommunismus” on vastuvõetamatu isegi valitsust moodustavatele vasakliberaalidele – nii avalikult traditsioonilist peret mahategevad ja samasoolisust ülistavad tegelased jätaks märgi külge, sest liberaalidel tuleb nüüd enda homomeelsust taltsutama hakata, eriti Keskerakonnal venelaste ees.
Muidugi võivad sotsid korra veel ka ree otsa peale saada, aga siis ka ilmselt vaid häda pärast, kui Reformierakonnale muud variandid ära kukuvad. Seni aga on sotsid oma sotsialistlikus põrgus, sest keegi neid ei taha.