Aasta tagasi 12. jaanuaril tabas Eestit poliitiline maavärin, kui avalikuks tuli nn Porto Franco kriminaalasi, mis seotud Keskerakonnaga ja millele järgnenud 24 tunni jooksul astus tagasi Jüri Ratas ja ametisse sai Kaja Kallase „päikesetõusuvalitsus“. Tegu oli põhimõtteliselt võimupöördega, mida orkestreeris kaporatuur. Aasta jooksul pole aga asja sisu kohta rohkem midagi kuulda olnud. “Pealtnägija” uuris, miks vahepealsest uurimisest midagi kuulda pole olnud.
Kõik sai alguse 200 miljonit eurot maksma minema pidanud Porto Franco kinnisvaraarenduse autotunnelist, millest pidanuks saama Tallinna kesklinna pikim. Kuid Linnahalli ja reisisadama kõrval asuva sissepääsutee ehitus seisab, sest täpselt aasta tagasi sai sellest korruptsiooniskandaali kese.
Kriminaalasja uurimise sisust aga suurt teada ei ole. Peale aasta tagasi pressikonverentsil räägitule pole riigiprokuratuur detaile eriti avanud ning ka riigi peaprokurör Andres Parmas keeldub „Pealtnägijale“ üksikasju lisamast seni, kuni lõplik süüdistus kohtus ette loetakse. Kuid osapooled kinnitavad, et avalikele toimingutele eelnes mastaapne varjatud uurimine.
Niisiis, valitsuse kukutanud kriminaalasjas valitseb aasta pärast pauguga avalikus tulekut vaikus. Meediasse on lekkinud vaid üksikud killud, mistõttu on lugu segane ja osapoolte jutt vasturääkiv, seda enam, et kahtlustustele pole veel süüdistust järgnenud. Nii pikk vaikus sedavõrd kõrge profiiliga korruptsiooniasjas annab hoogu vandenõuteooriatele ja spinnidele.
“Kui on nii rängad pöörded poliitikas ja ühiskonnas, osade inimeste elu külmutatakse väga pikaks ajaks, siis paratamatult tekib küsimus, kas see on kõik nii nagu näib või on seal taga midagi enamat,” küsib ajakirjanik Anvar Samost. “Meil on aasta otsa nüüd uus valitsus. Meil on Riigikogu liige, kelle poliitiline tegevus on sisuliselt peatunud. Ma üldse ei anna hinnanguid siin, et kas inimene on midagi seadusevastast teinud või mitte, aga tõsiasi on see, et Keskerakonna endine peasekretär Mihhail Korb on pidanud käima mööda Toompea lossi koridore ringi nagu zombi. Kas aasta on piisav, kas aasta on liiga lühike, kas aasta on liiga pikk – siin mina kaldun arvama, et aasta on ikka päris pikk.”
Parmas pareerib Samosti kriitikat: “Minuti pikkus pidi sõltuma sellest, kummal pool WC ust seista.“ Ta kinnitab, et uurimine ei ole umbe jooksnud.