Täna oli Riigikogus arutelu all EKRE algatatud eelnõu, millega soovisime teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku pronkssõdur avalikust ruumist teisaldada.
Algatus tõukus asjaolust, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on avanud ajaakna, mille jooksul on meil esimest korda päriselt võimalus okupatsioonivõimu sümbolitest avalikus ruumis lahti saada.
Ma tahaks öelda, et arutelu ja hääletus antud küsimuses langetas järjekordselt kõik maskid, kuid see ei oleks õige. Kuidas nimetada olukorda, kus kõik maskid on ammu langenud, aga selle juures tehakse jätkuvalt piinlikustundeta õiget nägu?
54 saadikut otsustas hääletada ettepaneku vastu. Selle sama monumendi teisaldamise vastu, mis tänasel päeval esindab kõiki Ukrainas toime pandavaid õuduseid. Mahahääletajate hulgas on loomulikult need samad inimesed, kes on endale loonud Ukraina esivõitlejate kuvandi.
Veel kohutavam kui see hääletustulemus, on aga Riigikogu saalis kõlanud koalitsioonisaadikute sõnavõtud, mis nõretavad äraandlikust mentaliteedist. See silmakirjalikkus, millega need inimesed Vene küsimusse suhtuvad, jätkab avaldumist üha uutes ja uutes varjundites.
Kõike seda ilmestab ühe Reformierakonna saadiku poolt lausutu: „Selge on see, et seal (pronkssõduri juures) on toimunud ka provokatsioone, aga mulle tundub, et see aeg on möödas. Äkki me ei peaks ikkagi just seda konkreetset skulptuurigruppi puutuma?“
Venemaa agressioon ei ole muutnud mitte midagi. Jätkuvalt juhivad riiki inimesed, kes esindavad seda nõukogude võimust sujuvalt välja kasvanud mõttemustrit, et „ei tasu torkida“ või „vanu haavu ei maksa lahti kiskuda“.
Oh seda püha lihtsameelsust!”
Aat Purje, EKRE poliitik