Uudis sellest näitemängust, et kahekesi valitsema jäänud Reformierakond ja Eesti 200 alustasid koalitsioonikõnelusi on igatepidi kentsakas. Seda, et Reformierakonna ripatsi Eesti200 midagi läbi rääkida oleks, on ju absurd. Iseendaga rääkimine on pigem meditsiiniline probleem. Aga Reformierakonna juhtimisel olev ükskõik, milline valitsus, on probleem kogu rahvale.
Nüüd ilmneb, et juba mitu aastat üheksoos valitsenud partnerid tahavad koalitsioonikõnelustel põhiteemades selgust saada nädalaga, alustati kaitseküsimustest, välispoliitika, majanduse ja riigikorralduse küsimustest. Ja asjaosalised kiidavad, et eile alanud kõnelustel „liigume praegu päris kiire tempoga“. Mis pagana tsirkust te mängite?! Mida te siiani tegite?!
“Vaidluskohti on ka,” raporteeris üks klounaadi osaline Margus Tsahkna. Pole just kvaliteethuumor.
Eesti riigile kahjuliku valitsuse reitingud ja populaarsus püherdavad mudas, suurem osa ära kurnatud inimestest ei usalda neid. Ja nüüd leiab peaminister, et piisab ühe partneri süüdlaseks tegemisest (kusjuures viimase hetkeni polnud seegi selge, kumma), sisutühjadest loosungitest nn parempöördeks ja kosmeetilisest maksulõikusest, ja ralli läheb edasi.
Kui juba otsast alata, siis tuleks Kristen Michalil endal esmalt tagasi astuda, valitsus päriselt laiali saata ja siis oodata, kas presidenti teeb pakkumise uue valitsuse moodustamiseks või kuulutab välja erakorralised valimised.
Nüüd käib mingi maskiball teemal, et oleme ebaõnnestunud, vahetame plakatid ning hakkame otsast peale, mis tegelikult tähendab seda, et jätkame sealt, kust pooleli jäime.
Selles suhtes on Kristen Michalil küll lihtsam, et ta oma arrogantsuses piinlikkust ei tunne. Ja kui mõne valitsuspartneri süüdistamistes pausi pidada, on hea lajatada niinimetatud EKREIKE suunas, mida ta harrastab tuima järjekindlusega.
Eesti riigi juhtimise mängimine ülikahjuliku ja ülbe Reformierakonna eestvedamisel on ületanud igasugused taluvuspiirid, mis hakkab lõpuks keemistemperatuuri ületama. Kuid EKRE on seda juba ammu ette näinud ning rääkinud üha paisuvas kaoses erakorraliste valimiste vajadusest.
Tõsiasi ons ee, et saamatu valitsuse saab siiski välja vahetada, aga valitsus rahvast õnneks veel mitte.
Aarne Mäe
Loe lisaks: