Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühma analüüsist selgub, et lähiaastatel oleks haigekassa eelarve demograafiliste muutuste tõttu pidevalt negatiivne ning tulupuudujäägi kompenseerimiseks võiks panustada lisaks sotsiaalmaksule raha mujalt riigieelarvest ja katta see näiteks tervisemaksudega.
“Demograafilistest muudatustest tulenev puudujääk tekib ilma poliitikamuudatusteta, praeguse rahastamise ja kulustruktuuri tingimustes,” märkis muuhulgas sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajaid hõlmanud töörühma analüüs, mis oli arutuse all ka teisipäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel.
Sääraste muudatuste põhjused on kahetised – esiteks väheneb tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tulubaas ning teiseks muutub rahvastiku struktuur, mis suurendab ravikindlustuse kulusid. Tulude kompensatsiooni mehhanism peab arvestama mõlemat, seisab analüüsis. Sisuliselt märgib töörühm, et ravikindlustuskulu ei saa tulevikus sõltuda enam vaid töösuhetega seotud maksutulust.
Et katta rahvastiku struktuurimuutuste mõju, on üks võimalus kompenseerida haigekassa eelarvesse sotsiaalmaksulaekumise puudujääk. Sellises süsteemis arvutaks riik vastavalt rahvastiku struktuurile ning teistele parameetritele summa, mida oleks vaja tasuda näiteks 2014. aasta taseme säilitamiseks
Teine variant on katta laste ja pensionäride kulud otse riigieelarvest, näiteks panustades pensionäride eest ravikindlustuse eelarvesse keskmise pensioni ulatuses. “Erinevalt keskmisest palgast ei ole pensionid otseselt seotud majanduse tsüklilisusega, mis tagab suurema stabiilsuse,” märkis töörühm ja lisas, et sarnane süsteem toimib edukalt Leedus.
Samas võiks töörühma hinnangul kaaluda ka varianti, kus eraldise määrataks iga pensionimakse pealt eraldi. “Olenevalt poliitikastsenaariumite realiseerimisest näiteks omaosaluskoormuse vähendamiseks ja hambaravihüvitise rakendamiseks /…/ on üks ettepanek maksta riigieelarvest 12 protsenti igalt vanaduspensionilt ravikindlustuse eelarvesse, kui vanaduspensionär ei maksa sotsiaalmaksu töötades,” seisab analüüsis.
Kuna ravikindlustusse riigieelarvest lisavahendite suunamine halvendab valitsuse eelarvepositsiooni, on vaja ka katteallikaid. Tulu leidmiseks on üks variant tõsta või kehtestada uusi tervisekäitumisega seotud makse nagu tubaka- ja alkoholiaktsiis, maksud kahjulikele toitudele-jookidele või maksud toidu koostisainetele, mille liigtarvitamine kahjustab tervist. Alternatiiv on tõsta või kehtestada muid makse.
Töörühm märkis, et kui otsustada suunata ravikindlustusse täiendavaid vahendeid, on poliitökonoomiliselt mõneti põhjendatud tervisekäitumist mõjutavate maksude tõus. “Võimalikud on ka maksusoodustused teatud käitumise või tarbimise soodustamiseks, mis aga ei too lisatulu,” seisab analüüsis. Samas tõdes töörühm, et näiteks maiustuste või karastusjookide maksu puhul tuleks arvestada sellega, et võimalik tulu võib olla väike ja halduskoormus suur.
Töörühm analüüsis ka töövõimetushüvitist, sealhulgas haigushüvitise, hooldushüvitise ja sünnitushüvitise väljaviimist ravikindlustuse eelarvest, mis tähendab, et sääraste toetuste tulubaas jääks küll samaks, ent ei oleks osa ravieelarvest. “Selline muudatus parandaks haigekassa eelarvepositsiooni ja kui seda rakendada aastast 2016, tähendaks see aastas haigekassale 118 miljoni euro suurust säästu,” seisab analüüsis.
Samas märkis töörühm, et selline muudatus lükkaks probleemi otseselt vaid edasi, kuna ravikindlustuse tulubaas sõltuks jätkuvalt tööealisest elanikkonnast. Lühiajaliselt aitaks see ravikindlustuseelarve koormust siiski vähendada ning pidurdada praegust olukorda, kus haigekassa peab pidevalt kasutama reserve. Lisaks märkis töörühm, et tuleks kaaluda sääraste hüvitiste üleviimist sotsiaalkindlustusametisse.
Seetõttu on töörühm teinud valitsusele ettepaneku kiita põhimõtteliselt heaks ettepanek ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks. Selleks soovitab töörühm seada sotsiaalministeeriumile ülesanne töötada detsembrikuuks välja tulubaasi järkjärgulise laiendamise valem nii juhul, kui puudujääk kaetaks otse riigieelarvest kui variandis, kus pensionäride ja laste eest kantaks eelarvesse keskmisest pensionist või palgast sõltuv summa.
Samuti soovitab töörühm valitsusele panna rahandusministeeriumile ülesanne 2017. aasta märtsiks analüüsida võimalusi tervist kahjustavate toodete maksustamiseks. Lisaks märgib töörühm, et sotsiaalministeerium peaks märtsikuuks analüüsima võimalusi viia haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitised ravikindlustuseelarvest välja.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringutest selgub, et Eestis on avaliku sektori kulud tervishoiule suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) võrreldes teiste Euroopa regiooni riikidega võrdlemisi väikesed. Eestis oli aastal 2013 avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s 4,5 protsenti, seejuures oli OECD keskmine 6,5 protsenti, Euroopa regiooni keskmine 5,7 protsenti ja Euroopa Liidu keskmine 7,3 protsenti.
BNS
FOTO: PM/Scanpix