09.08.2022
Lihula sammas 2004. aastal
Lääneranna EKRE loodab Lihula samba koopia 2. septembril avada Lihula pargis. Plaanist panna sammas üles Lihula kalmistule, selle algsesse asupaika, on loobutud, sest kolm aastat tagasi Lääneranna vallavolikogu selleks luba ei andnud.
„Olgu ta siis surnuaiast väljas. Võibolla on isegi auväärsem paik. Pargis võiks olla kohta igale seltskonnale. Mõte oleks, et sellest saaks sammaste park,” ütles Lääneranna vallavolikogu EKRE fraktsiooni juht Meelis Malk Lääne Elule.
Lihula pargis juba asub Vabadussõja ausammas. Teiseks paigaldab SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) sinna kunagise Lihula vallavanema Tiit Madissoni mälestuskivi, mille autor on skulptor Paul Mänd. Kivi avatakse samuti 2. septembril, Lihula samba teisaldamise aastapäeval.
Praegu Lagedil asuv Lihula monument on mälestusmärk neile eestlastele, kes võitlesid teises maailmasõjas Saksa sõjaväes Punaarmee vastu. Ausammas avati 2002. aastal Pärnus, ent võeti valitsuse võimuga üheksa päeva hiljem maha, sest peaminister Siim Kallas oli mõistnud samba hukka. Seejärel püstitati sammas Lihulasse. Ausamba eemaldamine 2. septembril 2004 Lihula kalmistult peaminister Juhan Partsi korraldusel tekitas ühiskonnas suurt poleemikat. Asjaolu, et see toimus öösel ning politsei kasutas ausammast kaitsma tulnud rahva vastu jõudu, põhjustas paljudes eestlastes pahameelt. Hiljem viidi ausammas Lihulast Lagedile, kus avati 15. oktoobril 2005.