Praeguste fosforiidiuuringute aegu on paslik meenutada üldrahvalikku fosforiidisõda, mis sai alguse 37 aastat tagasi ning millest kasvas välja laulev revolutsioon koos rahvusliku ärkamise ning iseseisvumise taastamisega.
1987. aasta
25. veebruar – Juhan Aare avalikustas telesaates „Panda“ Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis. Algas laiaulatuslik protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise vastu ehk fosforiidisõda
3. aprill – toimus Tartu Ülikooli aulakoosolek fosforiidikaevanduste rajamise vastu, kus avaldati usaldamatust Eesti NSV juhtkonnale
1. mai – üliõpilased kogunesid maidemonstratsioonile fosforiidivastaste loosungitega
8. mai – kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmus Priit Pärna ikooniline karikatuur „Sitta kah!“.
14. mai – toimusid Tartu levimuusikapäevad, kus kõlas esimest korda Alo Mattiiseni laul „Ei ole üksi ükski maa“
25. mai – asutati Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu. Esimees Ignar Fjuk
23. august – esimene suurem poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) korraldas miitingu, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist
26. september – ajalehes Edasi ilmus ettepanek viia kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele (IME)
21. oktoober – Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr. 1 korraldas Võrus Vabadussõjas langenute mälestusele pühendatud meeleavalduse, kus esmakordselt okupatsiooniajal marsiti avalikult sinimustvalgete lippude lehvides
14. november – NSVL Ministrite Nõukogu võttis vastu määruse peatada Eesti uute fosforiidikaevanduste projekteerimine
12. detsember – asutati esimene demokraatlik massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts. Esimees Trivimi Velliste
1988. aasta
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäeval tõkestasid miilitsaüksused tee hoone juurde, kus 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu (Aia 35, praegu Vanemuise tn), et takistada väljakuulutatud rahvakoosolekut
24. veebruar – Tallinnas Tammsaare pargis toimus ulatuslik meeleavaldus. Võimud korraldasid vastumeeleavalduse Võidu (Vabaduse) väljakul
1–2. aprill – Toompea lossis toimus loominguliste liitude ühispleenum
13. aprill – Eesti Televisiooni saates „Mõtleme veel“ tegi Edgar Savisaar ettepaneku Rahvarinde loomiseks. Samas loodi ka algatusrühm idee teostamiseks
14.–17. aprill – Tartus toimusid muinsuskaitsepäevad, kus kanti rahvusvärvides lippe (kolme eraldi kangana)
14. mai – Tartu levimuusikapäevadel kõlasid Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud
4.–11. juuni – Tallinnas toimusid vanalinnapäevad, mille programmis olid ka nn öölaulupeod. Laulma kogunes u 100 000 inimest
16. juuni – EKP Keskkomitee pleenumil sai parteiliidriks Karl Vaino asemel Vaino Väljas
17. juuni – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluväljakul 150 000 osavõtjaga meeleavaldus, millega saadeti teele NLKP XIX konverentsi edumeelsemad delegaadid
23. juuni – legaliseeriti Eesti rahvussümboolika: sinimustvalge, rukkilill ja suitsupääsuke
19. juuli – Tallinna nõukogudemeelsed ringkonnad eesotsas Jevgeni Koganiga moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumise)
23.–24. juuli – Kalvis toimus Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna asutamiskongress
20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Juhatusse valiti Lagle Parek, Eve Pärnaste, Vello Salum, Mati Kiirend, Erik Udam
23. august – MRP aastapäeva puhul korraldas ERSP meeleavalduse Hirvepargis, Rahvarinne Linnahallis diskussiooni MRP teemadel
11. september – Tallinna Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud 300 000 osavõtjaga rahvaüritus „Eestimaa laul“.
1.–2. oktoober – Tallinnas toimus Rahvarinde asutamiskongress.
16. november – Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks ning deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eestis