Õhtuleht ja Postimees on teatanud, et esmaspäeviti nende paberlehed enam postkastidesse ei potsata. Ühest küljest on tegu kriisiajaga, mis muudab kodukande kallimaks, teisalt taandub paberleht interneti ees, kolmandana aga on kadumas usaldus ajakirjanduse vastu, mistõttu ainult tulealgatuse tarvis paberlehte enam ei tellita.
Usaldus ongi üks neist olulistest asjadest, millest meedial üha enam vajaka jääb. Need samad väljaande kirjutasid ju kord tõsimeeli, kuidas Brexiti jõustumise järel kukuvad brittide lennukid alla, sest EL ei võta neid vastu; kuidas Londoni jääb joogiveeta, sest EL-ist ei saa enam üht puhastuskomponenti, ja nii edasi. Meedia isegi ei vabanda, et kord nii lolli juttu ajas.
Samad väljaanded ründasid Martin Helmet, kes sõlmis rahapesutrahvide lootuses koostöölepingu Louis Freeh` firmaga; praegu aga nutavad nad sama variserlikult, et Eesti jäi miljonitest ilma, samas kui isegi Danske Banki kodumaa selle raha sai.
Meedia võib ju väita, kui sõltumatu, vajalik ja möödapääsmatu ta on, kuid kui keegi nende pahna enam ei loe, siis nii ongi. Inimesed saavad üha enam aru sellest, mida teavad ja räägivad ka meediainimesed ise: ajakirjanik ei ole kellegi sõber, talle on vaja lugu, tänapäeval eriti klikke. Tõde pole neile ammu enam tähtis.
“Sinine esmaspäev” öeldakse nädalavahetuse pummelungide tagajärgede kohta uue nädala alguses. Postimehel ja Õhtulehel tulebki põdeda kunagiste klikirohkete libalugude pohmakat.
Uued Uudised