Eesti Päevaleht/Delfi tunnistas pooljuhuslikult üles, et ta ei ole rahvuslik väljaanne ning loovutas kõige rahvuslikuma ajalehe tiitli vabatahtlikult oma suurele konkurendile Postimehele.
„Eesti kõige rahvuslikum ajaleht hakkab PBK reklaami müüma,“ pealkirjastas valitsusevaenulik Vahur Koorits oma loo, mille sisu ei vastanud siiski pealkirjale, nagu Delfi lugudega sageli juhtunud on, viimati näiteks selle kohta, et Reformierakond ja Keskerakond peavad salajasi läbirääkimisi, et korraldada juba augustis „paleepööre“.
Nimelt pole Postimees Grupp seda tehingut üldse veel sõlminudki ning samas loos lükkab Postimehe juht PBK reklaamimüügi ümber.
Aga see Ekspress Gruppi kuuluvat väljaannet ei morjenda. Põhiline on ironiseerida oma konkurendi üle, kuid selle varjus ilkuda ka rahvuslike tunnete üle.
Kes vähegi meediat jälginud, näeb, et Delfi on võtnud selge hoiaku ja valinud poole – olla tööriistaks Reformierakonnale valitsusse ning sülitada ajakirjanduseetika peale.
Sel moel on tegemist lausa riigivastasuse ning vaenu külvamisega. Värskeimaks näiteks siin on sellesama Vahur Kooritsa artikkel, kus ta pani EKRE esimehele Mart Helmele sõnad suhu, justkui oleks Helme nimetanud laulvat revolutsiooni massihüsteeriaks – kuigi ta samas intervjuus lükkas selle mõttekäigi koheselt ümber – oli kõlav ja vaenuõhutav, ent samas eksitav pealkiri juba uhkelt olemas.
Konstrueerides järjekindlalt provotseerivaid lugusid, millest üks osa on valeuudised, on siin selgelt näha suunatud tegevusega, mida isegi ei püüta varjata. See võib tuleneda aastatega juurdunud vandeseltslaslikest suhetest, kus ühendajaks erinevad klubid kuni vabamüürlasteni välja, kus vennad ei julge oma tegelikku arvamust avaldada ning juhindutakse kokkulepitud hoiakute levitamises. Nooremate ajakirjanike seas aga mängivad rolli fanaatilised püüdlused midagi ära teha või põhja lasta ning siin juhib neid reportereid pime kollegiaalsus.
Õnneks on nüüd ise üles tunnistatud, et rahvuslusega pole Delfil või siis Ekspress Grupil mingit pistmist ning sõltumatust ajakirjandusest Delfi puhul ei maksa ammu enam rääkida. Kogu ettevõtmist juhib raha ning siin ollakse aastatega sissetöötatud toiduahela üks osa, millest nüüd kiputakse ilma jääma.
Kuidas selle peale vaatab Eesti meediaväljaannete liit, Delfi omanikke ei koti.