16.03.2022
Eesti Päevaleht
1991. aasta jaanuaris tapeti Tallinnas kaks Rootsi ametiühingute kõrget juhti. Toona läks jõhker tapatöö ametlikult kirja röövmõrvana, ent Rootsi politsei seda versiooni ei uskunud. Nüüd on selgunud selle loo uued detailid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Bertil Whinbergi ja Ove Fredrikssoni surnukehad leidis juhuslik möödakäija Stroomi ranna lähedalt kraavi kõrvalt 1991. aasta 24. jaanuari varahommikul. Mõlemad mehed olid läbi pekstud, pooleldi alasti. Surnukehade lähedalt leidis miilits ohtralt verejälgi. Nende surnukehad ei olnud sinna lihtsalt maha pandud. Uurimine näitas, et neil olid ülirasked vigastused, aga nad surid külma kätte – alajahtumisse.
Whinberg oli Rootsi ehitajate ametiühingu ja Fredriksson metsandustöötajate ametiühingu juht. Lisaks oli Whinberg toonase peaministri Ingvar Carlssoni lähedane sõber. Nad olid Tallinnas, et aidata Eesti ametiühingutel vabaneda Nõukogude taagast ja juhtida nad läänemaailma.
Teo eest mõisteti süüdi neli inimest. Eesti Päevalehe ja Rootsi väljaande Dagens Arbete uurimus avab aga selle loo uued tahud, mis tõstatavad küsimuse, kas kahe kõrge profiiliga rootslase tapmine oli ikkagi n-ö juhuslik mõrv. Muuhulgas selgus, et üks tapjatest oli Nõukogude Liidu sõjaväeluure GRU eriüksuse spetsnaz teenistuja.
Toonase Nõukogude Liidu spetsnaz’i üksused olid armee eliit. Spetsnaz’i üksuseid treenitakse kõige raskemate ja ohtlikemate operatsioonide läbiviimiseks.