25.06.2020
Põlissoomlaste rahvasaadik Juha Mäenpää
Reedest, 26. juunist 2020 on tulemas ajalooline päev Soome parlamendis.
Soome seadused on võtnud rahvasaadikud üsna kindla kaitse alla. Kui riigi peaprokurör soovib kellelegi rahvasaadikutest esitada süüdistust seaduserikkumises, peab ta selleks parlamendilt luba küsima. Ja alles siis, kui 5/6 rahvasaadikutest on süüdistuskaitse kõrvaldamisega nõus, võib juhtumi menetlemine edeneda tavalisi radu pidi.
Iseseisva Soome ajaloos on süüdistuskaitse kõrvaldamist üritatud kolmel korral: aastatel 1932, 1947 ja 1979. Iga kord tulutult. 26. juunil 2020 on selline küsimus Eduskunnas arutlusel neljandat korda.
Mis ajaloo tegemise kihk siis põhjanaabreid on tabanud?
2019. aasta juunis esines Põlissoomlaste rahvasaadik Juha Mäenpää parlamendis kõnega, Kõnes mainis ta 2015. aasta rändekriisi ja selle tekitatud probleeme Soomes, ning lisas lõpuks: „Valitsusprogrammis on üks hea punkt. Seal on kirjas: „Võõrliikide tõrjumist tuleb tõhustada nii seadusandluse kui ka tõrjemeetmete rahastuse lisamise abil“. Kahjuks on see kirjutatud valesse kohta.“
Nende seas, kelle elusihiks on sallida kõike ja kõiki, peale oma rahva ja oma kodumaa, tõusis kõva ulgumine. Helsingi politsei sai selle sõnavõtu kohta koguni neli kuriteoteadet. Põlissoomlaste netiportaal Suomen Uutiset kirjeldab 14. augustil 2019 olukorda järgmiselt:
„Politseikomissar Pekka Hätönen on ajalehe Helsingin Sanomat intervjuus teatanud, et peab Mäenpää sõnavõttu „tavaliseks“ vihakõneks. Hätöse arvates „seal püütakse alandada inimväärikust ja võtta sellelt inimrühmalt ära inimlikke omadusi“. Inimrühma all mõtleb Hätönen ilmselt asüülitaotlejaid.“
Nädal varem oli politsei saanud samalaadseid kuriteoteateid Põlissoomlaste veendunud vihkaja Abdirahim „Husu“ Husseini kirjutiste kohta sotsiaalmeedias. Oma vastuses teate esitajale teatas politseikomissar Markku Silen, et Põlissoomlased ei kujuta endast sellist kaitse all olevat inimrühma, kellega seoses võiks rakendada seadust „ülesässitamisest inimrühma vastu“. Suomen Uutiset ootab huviga, kas politsei peab asüülitaotlejaid eraldi inimrühmaks ja kui, siis milliseid põhjendusi selleks leitakse.
Juha Mäenpäält süüdistuskaitse kõrvaldamise küsimus pannakse parlamendis hääletusele konstitutsioonikomisjoni vastaval otsusel. Konstitutsioonikomisjoni otsus ei olnud ühehäälne, mis on samuti õige erandlik sündmus Soome poliitikas. Komisjoni enamuse arvamusest erineva seisukoha fikseeris viis komisjoniliiget – kolm põlissoomlast ja kaks koonderakondlast – seegi erakond on hetkel opositsioonis.
24. juuni uudistesaates näidati pikalt, kuidas Eduskunta palehigis riiklikult tähtsat ülesannet lahendas, pidades debatti selle üle, kas rändlejaid võõrliigiks nimetanud rahvasaadikut ikka tohib lasta kohtu alla anda või mitte. Vastu hääletab igatahes Põlissoomlaste fraktsioon ja kristlikud demokraadid, kelle kunagine kauaaegne esimees Päivi Räsänen sai tunda pikaaegset väntsutamist mööda politsei ülekuulamisi – põhjuseks, et tema, va vihkaja, oli söandanud avalikult Piiblit tsiteerida. Nii et vajalikku enamust kokku ei saada.
Tähtis riigitöö tahab tegemist. Tuleb märkida, et samal kolmapäeval räägiti Keski-Suomi kohalikes uudistes, kuidas oli toimunud kohtuprotsess mehe üle, keda süüdistati arvukates laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudes. Karistuseks määrati mehele… kaks aastat vanglat – tingimisi.
Tabavalt, nagu alati, võtab portaalis Suomen Uutiset olukorra kokku Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho:
„Kõikidel aegadel ja igal pool on inimestel olnud kalduvus uskuda, et just nende ajal on maailm valmis saamas, ja et just nende aja tõed jäävad lõplikult kehtima. Ajalugu on selliseid tõdesid armutult kohelnud. Sama armutu saab see olema tänase päeva rassismi- ja vihakõnehüsteeria vastu, kus tühistest seikadest ahhetav kari kahmab ülekantud tähenduses tõrvikud ja hangud pihku ning tormab ketsereid taga ajama, et need ülekantud tähenduses tuleriidale mõista. See ei ole valgustusaeg ega areng. See on tagasipöördumine pimedasse keskaega. Need, kes omal ajal taotlesid „rahuseaduste“ abil Nõukogude Liidu kritiseerimise kriminaliseerimist, võitlesid enda arust õige asja eest ja olid ajaloo õigel poolel. Reedene hääletus läheb ajalukku. Igaüks peaks ise järele mõtlema, millisel kohal ta oma nime ajaloo annaalides näha tahab.“
Paul Oja