Meie riigis loetakse valijate hääled kokku ikka nii, et sinisena püsinud Eesti kaart muutub sekundiga kollaseks. Siis algab sellele seigale osutanud inimeste materdamine, hääled loetakse jälle kokku, ja siis äkki selgub, et isegi helgemapäiseimad riigitegelased kasutavad BLM-i arihmeetikat.
EPL avaldas täna Kadri Paasi loo „Valijad vastutavad Eesti riigi eest sama palju kui peatsed riigikogulased“.
No esiteks ei ole võimu juurde rehkendatud klikil mitte mingit õigust jagada oma ebaaususe vastutust valijatega, keda on tüssatud kõige küünilisemal moel: nagu üksikasjalikult selgitas eurosaadik Yana Toom oma neljapäevases otsesaates Euroopa parlamendist, läksid Petersoni ja Stalnuhhini poolt antud tuhanded hääled reformierakonna kukrusse ja tõid sellele lisamandaate. Mis moel saavad nende kahe hämara tegelase poolt hääletanud eesti kodanikud vastutada reformierakondlastest saadikute vempude eest? Mis loogika kohaselt?
Ma ei kiida heaks putinistide poolt hääletanud valijate otsust, kuid mil moel peavad need konservatiivsed venelased vastutama näiteks selle eest, et sündiva koalitsiooni kindel tahe ja soov on esmajärjekorras seadustada kollektiivne homondus? Süsteem sisuliselt varastas nende inimeste hääled ja kantis nendele, kelle vastu neid hääli tegelikult anti, sest see oli ilmselge protestihääletamine.
Aga endine ajakirjanik Kadri Paas, pidades kõiki valijaid ühtemoodi kaasosalisteks valmivates kuritegudes eestluse, perekonna ja rahvusriigi vastu, tsiteerib millegipärast veel ka põhiseaduse preambulat, toetades sellega surrogaatsel teel sündivat vasakäärmuslikku jõuku, mis teostab üksnes oma rändepoliitikaga kuritegu eesti rahvuse ja riigi vastu. No ei ole naljakas.
„Õiguskantsler Ülle Madise ütles rahvusringhäälingu „Esimeses stuudios“ paar päeva enne 5. märtsi, et ühegi kodaniku maailmavaade või valik ei ole õigem kui teise oma. „Ei ole õigust kedagi halvustada selle pärast, keda ta valib. Tõde selgub valimispäeval ja ka küsitlejatele ei pruugita anda neid vastuseid, mida antakse valimispäeval oma südametunnistuse, Eesti tuleviku ja hääletussedeliga kolmekesi olles,“ sõnas õiguskantsler Madise. Nõustun Ülle Madisega täielikult,“ kirjutab autor.
On mugav ja turvaline „nõustuda täielikult“ selle riigi vägevatega, kuid pean kurbusega tõdema, et meie õuduskantsleri mõttekäik on segane, väljendusviis kantseliitlik ja tagatipuks ei oska ta lugeda neljani.
Kui sa oled koos südametunnistuse (üks), Eesti tuleviku (kaks) ja hääletussedeliga (kolm) koos, siis oled ju neljas objekt selles võrrandis, seega ikka neljakesi, mitte kolmekesi. Kui mina olen koos proua Madise, proua Paasi ja näiteks härra HH Luigega, siis ikka neljakesi. Aga vähemalt härra Luik oskab lugeda-rehkendada, muidu ei oleks ta loonud nii võimsat meediaimpeeriumi.
See on ikka hämmastav, kui puukeelsed on meie riigimehed ja –naised.
Ja meie peavoolu ajakirjanikud sellega „täielikult nõustuvad“.
Lugege kuidas tahate, aga isiklikult mina ei vastuta Hussari ja Läänemetsa tegude eest, rääkimata Mihkelsoni tegudest.
Hea endine ajakirjanik Paas, ärge enam sellist nalja küll tehke, pidage tüssatud EV kodanikust natukenegi lugu. „Мы за всё в ответе“ on stagnaaegne nõukogude loosung, meil aga on praegu siiski midagi demokraatialaadset.
No umbes sinnapoole.
Ivan Makarov