Alles said avalikkus ja Riigikogu 222-elt tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelaselt märgukirja, kus sooviti läbimõtlemata ja vildakate analüüsidega põhjendatud Rail Balticu projekti edasilükkamist. Nüüd nõuavad projekti peatamist ka Rooma Klubi ja mitmed akadeemilised seltsid.
Akadeeemilised seltsid saatsid Riigikogule avaliku pöördumise, mille siinkohal ära toome:
EESTI ROOMA KLUBI, EESTI LOODUSUURIJATE SELTSI, EESTI LOODUSKAITSE SELTSI, EESTI GEOGRAAFIA SELTSI JA AVALIKULT RAIL BALTICUST PÖÖRDUMINE RIIGIKOGU POOLE
Audiitorfima Ernst & Young on teinud projekteeritava Rail Balticu ehituse ja toimimise tasuvusanalüüsi.
Paraku ilmneb selle dokumendi detailsemal uurimisel, et selles sisalduvad paljud vasturääkivused, vead ja ebatäpsused, seda nii kaubavedude kui reisijateveo arvutustes, ehitusprotsessi kuludes ja paljudes muudes küsimustes.
Eriti murelikuks teeb see, et tasuvusanalüüsis on tugevasti alahinnatud trassi mõju looduskeskkonnale ning piirkonna sotsiaalmajanduslikule ja regionaalsele arengule, mis lõpptulemusena toob loodetava kasu asemel Eesti riigile märkimisväärse kahju.
Ühtlasi selgub, et peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik.
Mitmetele puudustele on tähelepanu juhtinud ka EV Riigikontroll.
Soovitame seetõttu tungivalt Riigikogul jätta sellisel kujul Rail Balticu lepe ratifitseerimata ning enne uute ja siduvate otsuste tegemist põhjalikult analüüsida Rail Baltic arendamisega seotud riske ning läbi viia põhjalik sõltumatult tellitud tasuvusanalüüsi auditeerimine ning uus alternatiivseid raudtee lahendusi võrdlev analüüs.
Andres Tarand, Eesti Rooma Klubi president
Oive Tinn, Eesti Loodusuurijate Seltsi president
Jaan Riis, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
Mihkel Kangur, Eesti Geograafia Seltsi president
Priit Humal, Avalikult Rail Balticust juhatuse liige
Ekspeaminister ja Eesti Rooma klubi president Andres Tarand on kinnitanud, et kui riigikogu ratifitseerib Rail Balticu rajamise kokkuleppe, pöörduvad loodusuurijate selts, looduskaitse selts ja geograafia selts kohtusse.
“Seltsidega on kokku lepitud ja nende juhtorganid on kohtusse minekuga päri,” kinnitas Tarand Uutele Uudistele juba varem meedias avaldatud väidet. “Tõepoolest, ühendused kasutavad Århusi konventsiooniga antud õigust ja pöörduvad kohtusse, et sundida riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi,”ütles Tarand.
“Eesti allkirjastas 2001. aastal Århusi konventsiooni ja selles lepiti kokku, et kõikide suurte tehnoprojektide rajamise keskkonnaküsimused on avalikud,” lausus Tarand. “Need teemad peavad olema avalikud ja nende arutelu peab olema põhjalik, kuid meil pole seda tehtud. Kogu asjaajamine on toimunud salastatult ja pole teada isegi selle eest vastutavaid isikuid.”
Uute Uudiste andmetel on Õiguskantsleri ja Riigikontrolli nõudmisel mõned salajased dokumendid ja lepingud avalikustatud alles nüüd, kus lepingu ratifitseerimine on jõudmas (19.06.17) viimasele lugemisele. “See näitab lugupidamatust nii avaliku arvamuse, Riigikontrolli kui ka Riigikogu suhtes, ” kommenteerib asjade käiku EKRE esimees Mart Helme.
UU