EKRE Lääne Tallinna ringkonna esimees ja Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni juht Mart Kallas on juba pikemat aega kriitiline Tallinna liikluskorralduse üle.
„Jalgratastele tehakse eraldi laiad rajad, aga ikka pannakse tõuksidega klapid peas täiskiirusel otse kõnniteedel samal ajal kui autod seisavad ummikus, sest autorada on ära võetud. Kas selline ongi roheline Tallinn?!“ ei hoia Mart Kallas värve kokku. Nõnda nagu ei hoitud linnavalitsuses kokku punase värvi pealt, mis purgilt lugedes pidi ilmastikukindel olema, aga tegelikult muidugi ei olnud. Miljonid eurod pandi rattateid maalides ikka magama ja kevadeks oli värv üles koorunud.
„Näed, siia tehakse tuleval kevadel rattarada, üks autorada võetakse vähemaks. Ma ei kujuta ette, mis siin saama hakkab, kui laev sisse tuleb. Või kuhu see operatiivsõiduk peab minema,“ räägib Mart Kallas Jõe ja Pronksi tänavale jõudes.
„Siin võeti vasakpöörde ära, autod peavad Kopli, Noblessneri ja Kalamaja poole minekuks nüüd suure ringi tegema,“ kirub ta Paksu Margareeta juures olevat järgmist probleemset ristmikku.
Autod on ummikus, annavad signaali. Juhid on närvilised, kuigi kõik need muudatused pidid liiklust rahustama.
Mitmel pool käivad ka tee-ehitustööd, näiteks Balti jaama juures, kus kohandatakse Nunne tänavat jalakäijatele. Ja kõike seda saadavad liikluse ebaloogilised ümberkorraldused.
Lisaks sõidavad hilisõhtuti mööda Tallinna elamurajoone suured tühjad liinibussid, mis töötavad CNG-gaasiga, sest see on ju „roheline“. Aga selle gaasi hind on aastaga tõusnud kosmosesse. Diislihinnaga pole mõtet võrreldagi.
Alates 1. jaanuarist 2023 saab Tallinn endale austava nimetuse „Euroopa roheline pealinn“.
Mis on siis tehtud ja kuhu on liigutud ja kas see „aunimetus“ ennast õigustaks?
Suur maalritöö
Enne 2021. aasta kohalike valimisi tuli keskerakondlasest abilinnapeale Andrei Novikovile meelde jalgratturid ja siis see sündiski – Tallinna kesklinna tänavatel algas suur maalritöö. Tellija ei teadnud, mida ta tellib ja täitja ei teadnud, mida temalt nõutakse. Nõnda see käkk sündiski: 50 000 ruutmeetrit punaseid radasid 2,5 miljoni Tallinna maksumaksja raha eest, millest kevadel 2022 polnud suures osas enam jälgegi.
Kui hullusti, siis uuesti. Kevade saabudes alustatigi uue hooga. Ent seekord ei piirdutud enam lihtsalt värviga, mängu võeti ka plastmassist pollarid. „Pollareid on kõikjal, need on hallid, sinised ja oranžid. Kuhu pollar sai panna, sinna ta maha kruviti,“ ironiseerib Kallas, kelle sõnul on Tallinna kesklinna liiklus tänaseks totaalselt pea peale keeratud.
Linnavalitsus lihtsalt rajab infrastruktuuri eraettevõtjatele, kes pakuvad massilise liikumisvahendi ehk tõukerataste rendi võimalust.
Seejuures käsitleb Tallinna linnavalitsus linnaruumis sõitvaid autosid, jalgrattaid ja tõukse võrdsete osadena? See tähendab, et kõigil kolmel peaks raehärrade loogika kohaselt olema linnaruumis võrdselt ruumi.
See ei loe, et autoga sõidavad linnas suures enamuses inimesed oma igapäevasi hädapäraseid toimetusi tehes – kes tegeleb ettevõtlusega, kel on kohtumised, kel vaja varustada, lapsi huviringi sõidutada, minna poodi, teatrisse, kuhu iganes…
Paljusid neid vahemaid on võimatu läbida jala, jalgratta või ühistranspordiga, nagu soovitab linnavalitsus. Rääkimata vanematest inimestest, kel jalgsi liikumisega niigi raskusi.
„Olen näinud ja tunnengi mõnda inimest, kes on suuteline oma asju ajama aasta läbi jalgrattaga. See on tema lõbu. Kuid kogu linnaelanikkonda samalaadselt oma argimuresid lahendama sundida on väga ülepingutatud ja rumal,“ ütleb Kallas.
Nagu lõbustuspargis
Tagasi tulles tõukside juurde, siis nende liikluses osalemine on nagu lõbustuspargi autodroomil! Need lihtsalt kihutavad sihitult edasi-tagasi, aeg-ajalt omavahel või mõne teise objektiga põrkudes.
Ei kehti ühiskonnas kokkulepitud reeglid, liikluseeskirjad.
Nendele punasteks võõbatud rattateedele nad ka ei lähe, mis Tallinna linnavalitsus on autode arvelt neile loonud, sest seal on ohtlik. Ikka kihutavad kõnniteedel laveerides ja ehmatades jalakäijaid.
Tõuksidega juhtunud enesevigastamise arv on sellel aastal tõusnud ligi 70 %!
Mart Kallas küsib, kas tõesti on need tühjad rattateed ainuke teema roheliseks pealinnaks olemisel? Muud ei ole ju ette näidata! „Mingi putukaväila ja suminamaja, kus saad herilastega suhelda, ei ole mingi tõsiseltvõetav roheteema,“ põrutab ta.
Kui siia lisada Mustamäe Nõmme maastikukaitsealalt maha raiutud ligi 800 elujõus puud, et sinna rajada 4,5 meetri laiune asfalttee, siis pigem liigub „Roheline pealinn 2023“ hoopis teises suunas – kolletunud ja närtsinud pealinna poole.
EKRE saadikute arupärimine linnapea Mihhail Kõlvartile
Mart Kallas on koos teise EKRE linnavoliniku Argo Luudega esitanud arupärimise linnapea Mihhail Kõlvartile, kus nende teemade kohta selgitusi nõuti.
*
„Te olete palju rääkinud nn 15 minuti kontseptsioonist, st inimesel on kõik eluks vajalik – lasteaed, kool, kauplus, restoran, jne. 15 minuti jalutuskäigu kaugusel ja seetõttu pole vaja autoga liigelda. Kas teil on ette näidata mõni Tallinna suurune või sellest suurem pealinn, kus vastav süsteem on olemas ning kas teil on andmeid, kui palju keskmiselt on selles linnas autoga sõitmist vähem? Miks te arvate, et juhuslikult sellesse piirkonda elamise soetanud inimesele meeldib just selle piirkonna kool, lasteaed, pood, teater, jne.? Teadupärast moodustab suure osa liiklusest inimeste tööle ja koju sõit, mismoodi te kujutate ette, et kõik leiavad endale 15 minuti jalutuskäigu kauguselt sobiva töökoha?“
*
„Olete Tallinnas asunud jõuliselt rajama rattaradasid, kuigi vaatamata sobivatele ilmadele, on rattureid nendel radadel olematu kogus, kui võrrelda näiteks autode hulka rattateede kõrval ja ratturite hulka rattateedel, siis võib julgelt väita, et ehk tuleb üks rattur 1000 auto kohta. Tallinlane ei soovi rattaga sõita. Miks teie abilinnapeana soovite kiusta neid inimesi, kes on valinud liikumisvahendiks auto? Kas poleks loogiline, et linn lähtub pragmaatikast ja kui statistika kinnitab, et linnakodanikele meeldib liigelda autoga, siis linn hoolitseb selle eest, et nad saaksid seda mugavalt teha? Kas antud küsimuses ei oleks mõistlik kasutada nö demokraatia kõrgemat vormi, ehk viia läbi linnakodanike referendum, millel küsida mandaat vastavate muudatuste (autode teedelt vajalik ruum ära ja kasutuna seisma mõne üksiku ratturi tarbeks) tegemiseks?“
*
„Olete rõhutanud, et linnas tuleb piirata autode liikumiskiirust, sest kiiresti sõitvad autod on ohuks liiklusele. Usutavasti olete kursis statistikaga, et valdavalt on sõidukiirusest põhjustatud õnnetused juhtunud olukorras, kus teelõigul lubatud kiirust on märgatavalt ületatud. Seetõttu pole oluline, kas linnas on lubatud sõidukiirus 50, 40 või 30, kui mõni juht otsustab võimaluse korral sõita 70 või 100-ga või mõni ka 200-ga nagu Laagna teel on juhtunud, siis pole õnnetused kuidagi välistatud. Seega soovime aru saada, et millisele analüüsile tuginedes on piirkiiruseid linnas alandatud, kes selle analüüsi tellis ja kes koostas ning kus on võimalik sellega tutvuda? Näiteks USAs on ka Tallinnast märgatavalt suuremates linnades piirkiirused palju paindlikumad, tihti lubatakse linnas sõita 40 m/h (64 km/h) aga ka 45 või 50 ning kiirust piiratakse vaid ohtlikes kohtades – näiteks koolide ja teiste lasteasutuste juures. Miks teie arvates tuleb kiirust piirata tervete tänavate ja linnaosade kaupa kuigi paljudel juhtudel piisaks piirangust vaid konkreetsel tänavalõigul?“
Lisaks on aru päritud ka rattateede värvimishanke kohta.