EKRE Riigikogu saadik Rain Epler ütleb alljärgnevaid graafikuid kommenteerides: “Eesti oli veel 2000. aastate alguseski Baltikumi tõeline powerhouse, 2018. aastal eksportisime 2TWh elektrienergiat, aga siis suutis Euroopa kvoodikaubandus selle võimekuse ära kägistada.”
Taivo Sepa kommentaar: “Mis muutus? Ei midagi Eestis. Endiselt on põlevkivi seal, kus ta on. Aga muutus poliitika. Rahvas läks lolliks oma rohepöördega ja hakkas ostma õhku Euroopast, et tappa oma energeetika ja tööstus. Esimesed õied on juba käes. Aga jätkates samaviisi, jõuame aega sada aastat tagasi, kus rahvas käis tuulistel päevadel veskis ja viis hobuveokiga vilja sinna jahvatada.”
Karl Olaf Rääk: “Kõik on loogiline. Kohaliku energiatootmise kägistamine võimaldab eesti rahvalt röögatuid summasid välja pigistada, samuti teha võimatuks igasuguse majandustegevuse, mis annaks võimaluse eksporditulu teenida, s.t. konkurentsi tekitada. Tegemist on kõige jäledamat sorti koloniaalpoliitikaga. Aga osad inimesed ohivad veel ikka õnnest, et euroliit annab meile seda ja globalism annab teist, kuku või tänulikkusest pikali.”
Esimene graafik näitab Eesti elektri impordi järsku kasvu, teine seda, kuidas on põlevkivienergeetika hävitatud.
