Üha enam hakkab paistma, et valetajate valitsus ei kavatsegi streikivatele õpetajatele järele anda ning nood ei kavatse vähemalt esialgu ka tööseisakut lõpetada.
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on suutnud kokku koguda piisava streigifondi, et hakata maksma tööseisakus edasi osalevatele õpetajatele väikest toetust.
EHL märgib oma liikmetele saadetud kirjas, et EHL-i streigi- ja töötutoetuse fondist makstakse toetust neile streiki jätkavatele ametiühingusse kuuluvatele õpetajatele, kes on streigis osalenud juba eelnevad viis päeva.
See tähendab, et streigitoetust makstakse alates tööseisaku kuuendast päevast ning neile, kellele tööandja nende päevade eest palka ei maksa. Streigitoetuse summa päevas on õpetaja 2024. aasta brutotöötasust 50 protsenti ehk netosummas 31 eurot.
Neljapäeval toimunud valitsuskabineti nõupidamisel arutleti õpetajate palgaküsimuse üle, mille osas paraku kokkuleppele ei jõutud. Seejärel pärast tunde kestnud EHL-i koosolekut lausus liidu juht Reemo Voltri Postimehele, et streiki olnuks võimalik peatada, kui valitsus oleks pakkunud mõistlikke lahendusi.
“Kuna valitsus jätkub sellel kursil, et võimalikult palju Eesti haridust kahjustada ja ei soovi olukorda lahendada, siis saimegi koosolekul tõdeda, et olukord ei ole muutunud,” ütles Voltri. Ta lisas, et ennekõike soovib valitsus õpetajate streiki, mitte pedagoogid ise. “Ei ole midagi teha – õpetajad on valitsusele kätt andmas, et valitsus saaks minna ajalukku, et on põhjustanud kõige pikema õpetajate streigi”.
Õpetajate tähtajatu tööseisak algas 22. jaanuaril. (BNS)
