28.07.2021
Põhiseadus
Nii, nagu võitles selle vastu tuliselt EKRE ja on selle põhiseaduslikkuse kahtluse alla seadnud mitmed juristid ja õiguskantsler, nõnda on ka Andmekaitse inspektsioon teatanud, et siseministeeriumis loodud biomeetrilise isikuandmete andmekogu ehk ABIS-e põhimääruse eelnõu on segane ja peidab endas mitut ohtu.
Juunikuus vaieldi Riigikogus rahvuskonservatiivide initsiatiivil pikalt seaduseelnõu üle, mille vastuvõtmine lubas siseministeeriumil luua ABIS-e. Sinna kogutakse kõigi Eesti inimeste sõrmejäljed ja näopildid, kuid tulevikus lubab seadus sinna ka muid andmeid koguda.
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei selgu eelnõust, kelle ülesanne on järelevalveasutusele märku anda, kui keegi andmekogu kasutades reegleid rikub. Ühtlasi märgib inspektsioon, et eelnõust on pea võimatu aru saada, kes, millal ja mis eesmärkide saavutamiseks andmekogu andmeid kasutada saavad.
Inspektsioon lisab kokkuvõtteks põhiseadusele viidates, et andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtaeg peaks olema reguleeritud seaduse, mitte määruse tasemel.
President kuulutas ABIS-e asutamist lubava seaduse välja juuni lõpus, kuna kokkuvõttes ei olnud selles tema hinnangul hoolimata probleemidest vastuolu põhiseadusega. Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et ABIS-es on mitu tõsist probleemi ning on loonud ka töörühma, mis peab täpsemalt selgitama, kuidas on tagatud, et igast andmevaatamisest jääb maha jälg ja kuidas seda jälge kuritarvituste vältimiseks kontrollitakse.
Allikas: ERR