Arusaamatu, kas peavool eksib kogemata või eksitab meelega. Äsja lugesime koledaid lugusid sellest, kuidas Vene võimud on kehtestanud viljablokaadi, saavutatud kokkuleppest oli juttu hoopis vähem. „Postimees“ annab teada, et esimene Ukraina viljalaev Polarnet jõudis sihtsadamasse.
Uudisest aga lähemalt – uudise ilmumise ajaks ei olnud laev mitte Ukraina, vaid Türgi lipu all (Türgi oli mäletatavasti vilja osas saavutatud kokkuleppe üks läbirääkijatest) ja artikli ilmumise ajaks oli laev avalikult saadaval olevate andmete alusel hoopis Marmara meres ja sihtsadamana oli kirjas Derince (TR DRC) ja väljumise kohaks on märgitud Tšernomorsk.
Kuhu peab aga jõudma vili, selle sihtriik küll Türgi ei ole ja kes on diiler – sellest juttu muidugi ei ole.
Ja ajame asja veelgi põnevamaks. See ei ole esimene Ukrainast väljunud alus Ukraina viljaga. Veidi varem väljus Odessast Sierra Leone lipu all seilav „Rozani“ ja laadungiks taas vili. Alus pidi jõudma läbi anonüümseks jäävate vahendajate Liibanoni ja tänaseks selgunud põhjustel „kõlgub“ see tänaseni Vahemeres kaardil näidatud kohas (EMED – East Mediterranean at position 36° 43′ 49.8″ N, 034° 38′ 16.2″ E)
Ülaltoodut kinnitab ka Ukraina saatkond Liibanonis: Jah, tõepoolest, viivituse tõttu üle viie kuu ütles Liibanon saadetisest ära ja seetõttu pole siiani viljale uut ostjat leitud. Kuidas siis nii?! Äsja kuulsime-lugesime, et kui vilja ei saa, on nälg majas ja nüüd pole tahtjat?!
Asjad on peavoolumeedias esitatust ilmselt pisut erinevad. Nagu tavaliselt. Huvitav, see on küll väike näide, mida meile igapäevaselt ette mängitakse, kuid enam kui ilmekas olukorras, kus meinstriim Eestis kõikidele alternatiivsetele väljaannetele alaliselt etteheiteid teeb, rõhutades seejuures omaenda ilmeksimatust.
Andres Raid
