29.03.2020
Andres Raid
Kriis tööb tööd ja raha juurde! Nii veidralt kui see ka ei kõla, on see teatud ametite puhul tõepoolest nii. Näiteks kohtutäitureid ei huvita jutt ettenägematust olukorrast. Kaotad töö, võid ka elupaigast ilma jääda ja mingeid järeleandmisi siin ette nähtud ei ole. Kõik see tuleb alltoodud kirjavahetusest kogu alastuses välja.
Konkreetselt – alaealise lapsega naine jäi tööst ilma, ta saatis täiturile alloleva kirja (ära toodud muutmata kujul ja täismahus). Selgituseks niipalju, et seoses töökoha kadumisega saaks ta muidu korraga veidi suurema summa, mis täismahus kohe täiturile läheks – naisterhva jaoks pole seega vahet, kas mingi kompensatsioon on või ei ole:
“Sooviksin, et koostaksite minule maksegraafiku ja vabastaksite töötasu arestist. Praeguses keerulises olukorras olen nõus tasuma pool võlgnevusest olevast summast graafiku alusel. Paluksin maksuametil minu võlgnevus läbi vaadata ja vähendada antud võlasummat poole võrra. Antud keerulisel ajahetkel kaob töökoht, see tähendab, et võin jääda sissetulekuta. Lisaks on mul ka teisi kohustusi , nii pangas kui ka muude järelmaksude näol, seega vaataksime läbi minu probleemi inimlikkuse aspektist, siis saavad muud rahalised kohustused täidetud ka teiste ees. Vastasel juhul jään igale poole võlgu. Palun läbi vaadata ja arvestada minu ettepanekuga.”
Vastus täiturilt täismahus:
“Selgitame, et vastavalt kohtutäiturimäärustikule täidetakse täitedokument nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu (alus: KTM § 10 lg 1 ja lg 2). Täitemenetluse seadustik ei näe ette vara aresti alt vabastamist Teie soovitud tingimustel. Täitemenetluse näol on tegemist sundmenetlusega ning maksekokkuleppe sõlmimine ei ole täitemenetluses seadusega ette nähtud, sellest tulenevalt kohtutäitur maksekokkulepeid ei sõlmi.”
Seega – kohtutäiturit ei huvita! Kujutlege nüüd, et keegi sõber tahab teda toetada – raha saata ei ole mõtet, sest selle “rekvireerib” täitur kohe automaatselt arvelt kohe, kui see sinna jõuab. Sama lugu on siis, kui ta kohalikku omavalitsusse läheb – ka sealt saadud toetus läheb sama rada.
See pole ükskikjuhus – Eestis on täitemenetlusi käimas paarisaja tuhande ringis ja see küsimus on paraku muude rabapatrullide ja telefonivilgutamiste varju jäänud. Pange siis juurde veel need, kel pangaarve kasutamine võimatu – pankrotimenetlused jne – see puudutab vägagi arvestatavat osa meie rahvuskaaslastest.
Andres Raid
ajakirjanik