16.08.2021
On kahtlane, kas Nordica lennukid veel üldse starti lähevad. Pilt on illustratiivne.
“Taas on põhjust Nordicast rääkida – ilmselt saaks UU-ski ilmunud kirjutiste põhjal kunagi selle ettevõtte kuulsusrikka ajaloo kirja panna, kuulsusrikka paraku vaid irooniavõtmes.
Meinstriim on asjale hakanud ka tähelepanu pöörama, äsja ilus artikkel Ärilehes: Koroona räsis Eesti lennufirmat: kahjum küündis 6,5 miljoni euroni
Tuleme lugejale appi ja kirjutame selle sisu pisut laiemalt lahti. Lugedes seda artiklit ja võib taas imestada, kuidas osatakse hämada, otseselt valetada ja maksumaksjat segadusse viia.
Süstematiseerime siis olukorda – sealsed juhid on hakanud hämamiseks Nordica kahjumeid tükeldama. Kahjum oli kokku 30 miljonit eurot aga kus sa siis sellist numbrit ikka kajastad! Seega – räägime asja selguse huvides Nordica „tükkidest“.
* XFLY on tegelikuses Regional JET- lennufirma nr. 1 Nordica all, mille kahjum on 6 miljonit eurot.
* Nordic Aviation Group AS – lennufirma nr. 2 Nordica all, mille kahjum on eraldi avalikustamata.
* Nordica ise, mida propageeritakse turismifirmana ja mille kahjum eraldi on taas avalikustamata.
Ehk siis teisisõnu – firma on endiselt konsolideerimata, kuigi EKRE osalusega valitsus sellise otsuse siiski tegi ja seda enne enne raha eraldamist Nordica rägastikule. Lisaks on mängus TVH – Transpordi Varahalduse nimeline ettevõte.
Prognoosisime pool aastat tagasi, et Gällivares /Rootsi) lendamine lõpetatakse, sest raja hõõrde koefitsiendi reegleid muudetakse sügisest ja CRJ-900 maandumine ei ole enam lubatud liigse ohtlikkuse tõttu.
Kuna uusi lepinguid ei ole, Palmeri seltskond pole suutnud neid ka leida, siis et mitte kaotada sedagi, liisitakse Gällivares lendamise jätkamiseks Embraer tüüpi lennuk. Sellises pisifirmas omada kahte lennukitüüpi on asjatundjate sõnul otsekui lask meelekohta revolvrist, seda enam, et selle tüübi käitamine on veelgi kallim kui CRJ-900.
Toome näite. Pool aastat enne pankrotti seisid need Finnairi Embraerid Tallinnas seina ääres, sest kahjum nendega lennates oli veelgi suurem kui CRJ-900 lennukitega, kuigi Taskila ajal kinnitati vastupidist. Ja kõik noogutasid töökoha kaotuse hirmus tollal kaasa, et ja-jaa – hea lennuk.
Nüüd siis duubel kaks ja ikka samas vaimu ainsa hädaabinõuna mitte kaotada seda viimastki allhanget Gällivares. Mingist nõudluse kasvust turul pole siin loomulikult juttugi ja küll maksumaksja selle tulevase miinuse taas kinni maksab. Aga epopöa jätkub ja lõpetuseks nagu ikka – jälgime arenguid!
Andres Raid, ajakirjanik