Postimehes ilmus artikkel selle kohta, et nii RMK kui ka Keskkonnaamet on esitanud kohtule valeandmeid (https://www.postimees.ee/7610519/rmk-ja-keskkonna-amet-esitasid-kohtule-valeandmeid).
Esitasin teabenõude mõlemale institutsioonile analoogilise sisuga – kes olid need isikud, kes kohtule valeandmeid esitasid ja millised saavad olema meetmed nende konkreetsete isikute suhtes? Asi on ju suhteliselt pretsedenditu – füüsilise isiku suhtes on sellise teo eest tagajärjed üsna kurvad.
Mõlemast kohast tuli ka vastused ja olgu need autentsuse huvides ka ära toodud:
1.) “RMK ei tea, kes oli see ametnik või olid need ametnikud, kes esitas(id) kohtule seoses ilmsiks tulnud asjaoludega valeandmeid. RMK esindajad ei ole esitanud valeandmeid Teid huvitavas kohtuvaidluses ega ka muus RMK tegevuses“.
2.) “Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et Keskkonnaamet saatis Postimehe artiklile omapoolsed kommentaarid koos palvega lisada need artiklile (lisatud).
Kommentaaridest nähtuvalt avastasid meie töötajad juunis toimunud välitööl märgistamata feromoonpüünised ja lähtusid mõistlikust eeldusest, et üraskitõrje meetmete rakendajaks on metsa omanik.
Püüniste tegelikust paigaldajast ja omanikust sai Keskkonnaamet teada alles septembri alguses paar päeva enne Kullalaanes toimunud paikvaatlust ja andis sellest paikvaatlusel kohe ka kohtule teada.
Seega feromoonpüüniste paigaldamise seostamine automaatselt RMK-ga oli lihtsalt inimlik eksimus, mida ei saa käsitleda kui teadlikku kohtule valetamist. Tegemist oli keskkonnaameti jaoks uue pretsedendiga.
Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei ole asutusel kavas konkreetse ametniku karistamine, kuid teeme juhtunust järeldused sarnaste eksimuste vältimiseks“.
Lühidalt – pole teinud ja juhtub ikka. Siit aga johtub, et hoopis kohus ise hämab teatades, et mõlemad esitasid kohtule valeandmeid?!
See tundus aga uskumatuna ja pöördumine kohtu poole selgituse saamiseks ja seisukohavõtuks tõi ootamatu pöörde ja toome ära kohtupoolse vastuse: „Antud juhul saan selgitada, et kohus ei ole artiklis esitatud väidet esitanud. Samuti ei ole artikli kirjutamisel kohtu poole pöördutud. Loo sisust tuleneva info päritolu soovitan täpsustada loo kirjutanud ajakirjanikult”.
Esitatud info seisukohalt on see aga juba ükskõik, kust Postimees oma informatsiooni ammutas, sest pealkirjas esitatud väide ei päde ja kahjuks on lugejat eksitatud.
Samade peavoolu väljaannete alusel otsustades eksivad, õigemini valetavad ja vassivad kõik teised… Otsustage ise!
Andres Raid, ajakirjanik