Reformierakonna pikaaegne peavõll, valitsusjuht ja Euroopa Parlamendi saadik Andrus Ansip ütleb temast äsja ilmunud elulooraamatus, mis kannab pealkirja „Lastelastele“, otsesõnu välja, et ta ei kahetse kommunistlikusse parteisse astumist.
„Igal normaalsel tundeeluga inimesel on asju, mille tegemist või tegematajätmist ta kahetseb. Parteisse astumist ma ei kahetse,“ ütleb endine kommunist ja kauaaegne Eesti vabariigi juhtpoliitik leheküljel 77.
1971. aastal astus Ansip ELKNÜ-sse, ta valiti Tartu 5. keskkooli komsomolikomiteesse. Aastal 1978 astus ta EKP-sse. Ajateenistuse ajal oli Ansip väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige.
Aastal 1983 valiti ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Samuti oli ta instituudi rahvakontrolligrupi esimehe asetäitja.
“Märtsis 1978 toimus keemiaosakonna parteibüroo järjekordne koosolek. Seal tegi Ansip oma töö kohta põhjaliku ettekande. Noormees sai kõvasti kiita. Ta täitis liikmekandidaadina vastutusrikkaid ühiskondlikke ülesandeid: oli keemiaosakonna komsomolikomitee sekretär, ülikooli komsomolikomitee liige, õpilasmaleva Tartu regiooni komandör. Parteibüroo leidis, et Ansip tuleb ühiskondlike ülesannetega rahuldavalt toime. Parteibüroo soovitas ühehäälselt võtta Ansip üldkoosolekul vastu NLKP liikmeks” Nii tsiteeritakse raamatus parteibüroo koosoleku protokolli.
Aastast 1985 oli ta palgaline parteifunktsionäär. Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina.
Aastatel 1998–2004 oli Ansip Tartu linnapea, 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister ja 2005–2014 Eesti peaminister. 2014 –2019 oli ta Euroopa Nõukogu asepresident ja digitaalse ühtes turu volinik.