19.11.2021
Kus on “mammi Merkel”, seal on ka Putin lähedal. Pilt on illustratiivne.
Saksamaa kantsleri kohusetäitja Angela Merkeli telefonijutud Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkaga on paljusid Euroopas tõsiselt vihastanud, sealhulgas Leedu ja Poola võimupoliitikuid, kuid Eesti poliitikud on traditsiooniliselt Saksamaale järelekiitjad, peale üksikute erandite.
“Euroopa jaoks on tähtis naasta kokkulepitu juurde. Veelkord kinnitada see, mida oleme nii hoolega kaitsnud mullustest varastatud valimistest peale, et see president on ebaseaduslik ja Euroopa temaga läbi ei räägi. Euroopa esitab õiglasi ja seaduslikke nõudmisi: vabastada poliitvangid, korraldada uued valimised, lõpetada hübriidrünnak,” ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, kes juhtis tähelepanu ka sellele, et Lääne-Euroopa mõned välisministrid tahavad Valgevene lennufirma Belavia sanktsioonidest eemale jätta.
Landsbergist toetavad mõned Eesti poliitikud. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) ütles “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus, et Valgevene režiimi juht Aleksandr Lukašenko peaks olema Haagi kohtu ees, mitte pidama telefonikõnesid Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga. Mihkelsoni hinnangul telefonikõned hübriidrünnakut ei lõpeta.
Ka ekspresident Toomas Hendrik Ilves kritiseeris teravalt seda, kuidas Saksa kantsler Angela Merkel on pidanud kaks telefonikõnet Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkoga ning ütles, et idapoolsete liikmesmaade eiramine Euroopa Liidus võib lõppeda halvasti.
Teise leeri aga moodustavad Riigikogu esimees Jüri Ratas ja peaminister Kaja Kallas. Keskerakonna juht Jüri Ratas ütles ETV saates “Esimene stuudio”, et tema ei mõista Saksamaa kantslerit Aleksandr Lukašenkoga telefoni teel suhtlemise eest hukka, sest teemaks oli peamiselt humanitaarabi migrantidele.
Seega leiab Jüri Ratas, et “hea asja nimel” võib ka diktaatoritele legitiimset väljundit pakkuda. Keskerakonna juht ei tundu aru saavat, et “diktaator mõistab ainult jõukeelt, aga mitte sellist hea tahte avaldust, et püüame leida kuidagi olukorrale lahendust”, nagu märkis Mihkelson.
Ühtse Venemaa partnererakonna liidri Ratase puhul tasub nüüd arvestada, et kui Eesti peaks rändekriisi sattuma, siis tema kaldub piiride avamisele humanitaarkaalutlustel, mis lõppkokkuvõttes tähendab, et migrandid pääsevad läbi ja Putin saab oma tahtmise.
Saksamaale avaldab toetust ka peaminister Kaja Kallas ning seda samuti humanitaarkaalutlustele viidates. Kaja Kallase ütles intervjuus ERR-ile, et Saksamaa on Eestiga jaganud telefonikõnede sisu ja ta peab positiivseks, kui vestluste tulemusena saavad Valgevenes viibivad inimesed humanitaarabi.
PortoRollo valitsuse juhtivtegelased on seega endiselt Merkelile lojaalsed, nagu on alati olnud. Teisalt esindavad nad seda leebet liini, et mistahes olukorras on esmatähtsad migrantide õigused, ka siis, kui selleks tuleb diktaatoritega läbi käia ja rändekoridoride uksi paotada. Just see liin aga on vaikne ja kaudne hübriidsõdade algatajate toetamine.
Poola aga on Eesti liberpoliitikutele endiselt paaria ja nende sõnu selle riigi toetuseks ei maksa väga uskuda – Brüsseli võimukoridorides lüüakse EL-i “halvale lapsele” Poolale mõnuga nuga selga.